101 659274 6474434 1900 1990 Ca 1914 260 7603040Kuutritvaadekesklinn.jpg 43995IMG_6183.jpg 2006-06-24 10:58:32 ENG EST Küütri tänav. Vaade Küüni ja Kompanii t. nurgalt Toomemäe poole. View from the corner of Küüni and Kompanii street towards Rüütli st.   Kauguses paistab ülikooli peahoone katusel kõrguv vene õigeusu sibulkupli ja ristiga kellatorn. 1890. aastail, mil siinmail sai venestamispoliitika hoo sisse, kohandati osa ülikooli ülakorruse ruume õigeusu kirikuks ning sellega seoses ehitati katusele ka kellatorn, mis lammutati 1919. a. lõpul. Visible in the distance is the university's main building bell tower with its Russian Orthodox onion dome and cross. In the 1890s, when the Russification policy was intensified, some of the university's top floor rooms were turned into an Orthodox church which required a bell tower. The bell tower stood until 1920. FIN RUS 99 659036 6474588 1800 1990 180 7376442Tartuvangla..jpg 54000IMG_5521.jpg 2006-06-24 11:07:11 ENG EST Jaani tänav.  Vaade Jaani kiriku eest Tartu vanglale. Tartu Prison on Jaani street.   1632. a. rajatud Tartu ülikooli, mille levinud varasemad nimekujud on asutajate järgi Academia Gustaviana ja  Academia Gustavo-Carolina,  ajalooline asukoht  17. sajandil. 18. saj. ehitati hävinud hoone allesjäänud müüre kasutades klassitsistlikus stiilis kohtu- ja vangimaja. Pärastsõjajärgselt asusid siin arestimaja ja meditsiiniline kainestusmaja. 1997. aastast jäi maja tühjaks varisemisohtlikkuse tõttu.   2002. aastast läks hoone kinnisvarafirma kätte, kes hoone renoveeris.  In the 17th century this was the historical location of Tartu University, founded in 1632 and earlier called Academia Gustaviana and Academia Gustavo-Carolina after its founders. In the 18th century, the destroyed building's walls were used to build a Classical style court and prison building. The building's wall features a memorial plaque to the 192 people who were murdered here in June 1941 before the Red Army started its retreat. After the war the building operated as a detention house and a medical sobering-up station. In 1997, the house was abandoned due to its danger of collapsing. Since 2002, the building belongs to a real estate company and will feature apartments and office spaces. The cellar floor with its especially tragic history will host art galleries.   FIN RUS 98 659301 6473668 1940 1990 1940 225 1296743Kaitseliiduhoone.jpg.jpg 24047IMG_7630.jpg 2006-06-24 11:08:55 ENG EST Vaade Riia maanteelt. Vaade Riia maanteelt Kaitseliidu hoonele. Defence League Headquarters on Riia street Endise hobupostijaama asukohale Riia mäel  ehitati aastatel 1939-1940 sõjaväelise organisatsiooni Kaitseliit hoone (projekti autorid A. Kotli, E. Lohk). II maailmasõja sündmustes sai maja kannatada, kuid taastati. 1951. aastal anti hoone  Eesti Põllumajanduse Akadeemia käsutusse. Praegu paiknevad majas Balti Kaitsekolledž , Eesti Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja Kaitseliit.  Siinseid ruume kasutavad Kaitseliidu noorteorganisatsioonid ja ajakirja Kaitse Kodu toimetus. The former postal station on the Riia Hill became the headquarters of the military organization the Defence League (built between 1939-40 according to the project by A. Kotli, E. Lohk). Damaged in World War II, the house was later restored. In 1951, the building was given to the Estonian Agricultural Academy. Today the building is home to the Baltic Defence College, the Estonian National Defence College and the Defence League. The rooms are used also by the Defence League's youth organization and the editorial office of the magazine Kaitse Kodu.  FIN RUS 97 660193 6474836 1899 1930 1899 190 9021245vaadelinnaleJaamatlt..jpg 28630IMG_0282.jpg 2006-05-19 16:54:06 ENG EST Vaade linnale. Vaade Jaama tänavalt kesklinna suunas. View towards the town from Jaama street. Ülejõe linnaosale oli iseloomulik madal puithoonestus ning selles piirkonnas elas valdavalt linna vaesem elanikkond. Kauguses kõrgab Maarja kiriku torn. View towards the downtown area. In the distance is the St. Mary's Church tower. FIN RUS 96 659493 6475244 1900 1990 Ca 1914 10 3411244Narvatvaade.jpg.jpg 32101IMG_1232.jpg 2006-06-24 11:12:30 ENG EST Narva tänav. Vaade  Narva tänavalt, Püha Jüri kiriku juurest Peetri kiriku poole. Narva highway view.   FIN RUS 95 659809 6473267 1831 1990 1930 180 3145348Karlovamoisouevaade.jpg.jpg 48290IMG_1175.jpg 2006-04-27 20:48:33 ENG EST Karlova mõis. Karlova Mõis Karlova linnaosas Salme ja Eha t. nurgal. Vaade mõisahoonele õue poolt. Karlova Manor, current address: Eha 36 (on the corner of Eha and Salme streets). View of the courtyard.                         Praeguse ilme sai Karlova mõisahoone  aastail 1828-1831 ning alates 1828. aastast kuni Eesti Vabariigi loomiseni oli see Bulgarinite suguvõsa valduses.     Enne II maailmasõda kasutasid siinseid ruume mitmed Tartu algkoolid. Pärastsõjajärgselt olid need ruumid Tartu Pedagoogilise Kooli (hilisema nimetusega Tartu Õpetajate Seminar) käsutuses. Praegu on eravalduses. The current appearance was given to the Karlova Manor building between 1828-31 and belonged to the Bulgarin family since 1828 until the creation of the Republic of Estonia. Prior to World War II, the rooms were used by several primary schools in Tartu. After the war, the rooms were given to the Tartu Pedagogical School (later called the Tartu Teacher Training College). Currently privately-owned. FIN RUS 94 659725 6474866 1865 1927 1865 200 7810752Tartuvaade1865Meltsiveskijuures.jpg.jpg 10130IMG_0240.jpg 2006-05-19 17:01:00 ENG EST Tartu vaade. Vaade Ülejõelt Meltsitiigi  juurest kesklinna poole. View from the Meltsitiik (literally: Meltsi Pond) towards the downtown. Photo copy of Höflinger's lithograph. Tiiki nimetati nii Meltsitiigiks kui ka Meltsiveski tiigiks. Meltsitiik (Emajõe Vasakkalda juures) oli Emajõega ühendatud kanali abil,  tiik ise oli allikalise toitega  ning selle pikkus oli 200 m ja laius kuni 50 m. Tiigi kaldal oli veski, milles enne II maailmasõda oli tekstiilivabrik, ning Meltsi saun. Meltsitiiki suubuvate allikate vett kasutas Tartu südalinna piirkonna keskveevärk, mis valmis aastail 1928-1929.   19. nov. 1929 ühendati keskveevärgiga esimene maja Tartus. Nõukogude-aegne tööstuslik veetarbimine kuivatas allikad ning 1970. aastail täideti tiik liivaga. Fotokoopia L. Höflingeri litost. Meltsiveski was located on the left bank side of the River Emajõgi. The pond was called both the Meltsitiik and the Meltsiveski Pond. The Meltsitiik was connected to the River Emajõgi via a canal. The pond was fed by wellsprings and it was 200 m long and up to 50 m wide. There was a mill on the bank of the pond that functioned as a textile factory and the Meltsi sauna before World War II. The water from the wellsprings feeding the pond was used by the central water system that was completed in 1928-1929 and provided water for the downtown area of Tartu. On November 19, 1929, the first house in Tartu was connected to the central waterworks. The industrial water consumption during the Soviet era dried the wellsprings and the pond was filled with sand in the 1970s.  FIN RUS 93 658932 6474488 1900 1944 Ca 1914 45 6071053LutsutvaadeJaanik.poole.jpg.jpg 53505IMG_6218.jpg 2006-06-24 11:13:50 ENG EST Lutsu tänav. Vaade praeguse Lutsu t. 8 kohalt  Jaani kiriku poole. View of Lutsu street (from today's Lutsu 8) towards the St. John's Church. Lutsu  on üks Tartu vanemaid tänavanimesid. Lutsu tänav  ulatus Toomemäe nõlva äärselt Jakobi tänavalt kuni Rüütli tänavani.  Taamal on Jaani kirik. Lutsu is one of the oldest street names in Tartu. Lutsu street stretched from Jakobi street at the foot of the Dome Hill slope to Rüütli street. In the background is the St. John's Church. FIN RUS 92 659327 6474194 1821 1944 1906 0 5607455kaubahoov.jpg.jpg 90620IMG_6328.jpg 2006-05-04 17:31:59 ENG EST Vaade Aleksandri ja Kauba t. nurgalt. Vaade  Aleksandri ja Kauba t. nurgalt Kaubahoovile.  Goods Yard. View from the corner of the marketplace by the River Emajõgi and Poe street (beginning of the 20th century.).    Kaubahoov valmis aastatel 1816-1821. Senised arvukad puuputkad-pisipoed Kivisilla ümbruses ja Raekoja platsil kaotati, suuremad poed leidsid koha uues hoones. Kaubahoov oli Venemaa linnadele tüüpiline ringpood, mis kaunistati tolleaegsete ehituseeskirjade kohaselt  sammaskäiguga.  Dooria stiilis sambaid oli kokku 128. Hoone üks fassaad avanes jõe poole, teine Barclay platsi poole.    Siia oli mõeldud kuni 40 poeruumi.  Sajandi lõpuks kujunes kaubahoovist Tartu tähtsamaid kaubanduskeskusi.  1930. aastatel asus paaris kokkuehitatud ruumis suurärimehe Mart Jänese kangapood, mis oli tuntud kui Jänese kaubamaja.    Kaubahoov hävis II maailmasõjas. Varemete lammutamise järel kujundati siia väike pargiala. The Goods Yard was completed between the years 1816-21. The numerous wooden counters and small shops that had crowded the Stone Bridge vicinity and the Town Hall Square were done away with and the larger shops moved to the new building. The Goods Yard was circular store typical of the Russian cities and was decorated with an arcade as the contemporary building regulations demanded. There were a total of 128 Dorian columns. One of the building's fa?ade faced the river, the other the Barclay Square. Up to 40 shops could find a home in the building. By the end of the century, the Goods Yard was one of Tartu's most important shopping centers. During the 1930s, some of the rooms were merged and housed the major merchant Mart Jänes' fabric store, known then as the Jänese Department Store. The Goods Yard was destroyed in World War II. After the ruins were demolished, a small park was designed in its place.   FIN RUS 91 658827 6474121 1913 1990 1933 30 8340356Kuradisildjaautod.jpg 58500IMG_7563.jpg 2006-04-27 21:00:40 ENG EST Vaade Toomeoru poolt Lossi t. poole. Vaade Toomeoru poolt Lossi t. poole ja Kuradisillale. Devil's Bridge. View towards Lossi st.   Praegune Kuradisild on samal kohal juba kolmas sild ning see ehitati Liivimaa arstide kongressi ülesandel ning ülikooli õppejõu kirurg W. Zoege v. Mannteuffeli initsiatiivil. Raudbetoonist sild ( A. Eichhorni proj.) valmis 1913. a.  Romanovite dünastia 300. aastapäevaks. Sillakaare rinnatise  ühel poolel on aastaarvud  1613-1913 ja teisel poolel Aleksander  I bareljeef (autor C. Wetter-Rosenthal) kirjaga Aleksandro Primo. Just Aleksander I oli see, tänu kellele taasavati Tartu   ülikool. Silla juures on Tartu Vabatahtliku Tuletõrje ( asutatud 1864) tuletõrjeautod koos meeskondadega. The present Devil's Bridge is the third bridge in its location and was built upon the order of the Livonian Doctors Congress and on the initiative of W. Zoege v. Mannteuffel, a lecturer and surgeon at the university. The reinforced concrete bridge (designed by A. Eichhorn) was completed in 1913, in time for the 300th anniversary of the Romanov dynasty. One side of the bridge arc displays the dates 1613-1913 and the other side the bas-relief sculpture of Alexander I (sculpted by C. Wetter-Rosenthal) with the text "Aleksandro Primo". It was indeed Alexander I who should be thanked for reopening Tartu University. The Tartu Voluntary Fire Brigade (founded in 1864) fire engines with teams can be seen by the bridge. FIN RUS 90 658815 6476389 1840 1944 0 5463459Raadimois.jpg.jpg 64730IMG_5943.jpg 2006-06-24 11:15:47 ENG EST Vaade Raadi mõisale. Vaade Raadi mõisale (1920. aastad). Raadi Manor. View of the front facade (1920s).   Asub Tartu linna piiril. On kuulunud varasemal ajal Tartu raele ja on sellest ka oma nime saanud. Aastast 1751 kuulus Liphartite perekonnale. 1840. aastatel  ehitati varasem hoonestus ümber neorenessanslikus  stiilis lossiks, mille  parun K. E. von Liphart sisustas rikkaliku kunstikoguga. Mõis tervikuna koosnes härrastemajast ja majandushoonetest, mõisa juurde kuulusid aed ja Raadi järv koos pargiga. Pärast Eesti iseseisvumist kuulus mõis ülikoolile ja siin paiknes põllumajanduslik katsejaam. 1922. a. anti loss Eesti Rahva Muuseumi käsutusse. Mõis hävis sõjatules 1944. a., säilinud hooneid kasutas nõukogude sõjavägi. Praegu kuulub taas Eesti Rahva Muuseumile, kes korraldab siin ehitus- ja restaureerimistöid, et oma vanasse, sümbolina kuulsasse asupaika tagasi jõuda. Located on the border of the City of Tartu. Once owned by the Tartu Town Council which gave the manor its name (raad = town council). The Liphart family owned the manor from 1751. In the 1840s, the earlier building ensemble was rebuilt into a Neorenaissance style palace that Baron K. E. von Liphart furnished with an extensive art collection. The manor ensemble consisted of the manor house and administration buildings, the garden and Lake Raadi with its park. After Estonia achieved independence, the manor was given to the university and housed the experimental agricultural station. In 1922, the palace was given to the Estonian National Museum. The manor was destroyed in the fires of the war in 1944 and the remaining buildings were used by the Soviet army. The manor is currently owned by the Estonian National Museum who is conducting construction and restoration works to return to its old and famed, symbolic home. FIN RUS 89 659286 6473642 1877 1939 1932 220 5641546postijaamRiiamael.jpg.jpg 89008IMG_1186.jpg 2006-04-27 21:02:12 ENG EST Vana hobupostijaam. Maaliinide bussijaam vanas hobupostijaamas Riia mäel Riia ja Võru t. ristmikul. The county bus station in the old postal station on the corner of Riia and Võru st.      Hobupostijaam ehitati 19 saj. keskpaiku linna suubuvate teede - Pihkva (nüüd Võru ) ja Riia tänavate ristumiskohale Riia mäel. Lisaks postijaamahoonele  paiknesid krundil hobusetall, tõllakuur, sepikoda ja kaev. Postijaama tööd  - posti- ja reisijatevedu - korraldas postijaamapidaja, kelle alluvuses töötasid postipoisid (kutsarid), sepp ja sadulsepp. Vajadusel sai siin reisija ka keha kinnitada. Hoone lammutati 1939. aastal ning siia ehitati Eesti Kaitseliidu esindushoone, mis praegu on tuntud Balti Kaitsekolledžina. The postal station was built in the middle of the 19th century on the Riia Hill intersection of two roads leading to the downtown area - Võru and Riia streets. In addition to the postal station building, the estate featured a stable for the post horses, a carriage shed, a smithy and a well. The postal station's operations - transport of post and passengers - were directed by the head of the postal station whose subordinates included the postal couriers (coachmen), the smith and the saddler. If necessary, the travellers could also get a meal at the station. The building was demolished in 1939 and its place was taken by the Estonian Defence League's representative building, today known as the Baltic Defence College. FIN RUS 88 659352 6474437 1931 1990 1931 180 3560251Shellibensiinijaam.jpg 39798IMG_7622.jpg 2006-04-27 18:23:02 ENG EST Shelli bensiinijaam. Shelli bensiinijaam Vabaduse puiesteel. Shell gas station on Vabaduse alley. Tuntud inglise firma Shell bensiinijam valmis aastal 1931  arhitekt A. Matteuse projekti järgi. Kohati ühe- ja kohati kahekorruseline ruudukujuline hoone ehitati elektrijaama transformaatori alajaamaks, mis oli paigutatud mõlemale korrusele. Esimesel korrusel olid Shelli bensiinijaam ning ajalehekiosk, käimlad ja teenijaruum. Hoone rekonstrueeriti linna avaliku WC-na 1997. Completed in 1931 according to the designs by the architect A. Matteus. The partially 1-floor and partially 2-floor square building was built as the electrical transformer's substation on two floors. The first floor featured a gas station of the English company Shell, a newspaper kiosk, toilets and the attendant's room. The building was renovated as the city's public toilet in 1997. FIN RUS 87 659286 6474212 1877 1990 1908 180 317536Barclayplats.jpg 48560IMG_0001.jpg 2006-04-27 21:04:19 ENG EST Barclay plats. Barclay plats, vaade  Aleksandri t. poolt Jaani t. poole.  Barclay Square, general view from Aleksandri st. towards Jaani st.     Esiplaanil on park Barclay de Tolly mälestussambaga, taga Mattieseni trükikoda Jaani ( nüüd Ülikooli t. )  ja Vallikraavi t. nurgal.  Michael Andreas Barclay  de Tolly ( 1761-1818) põlvnes šoti päritoluga balti aadli perekonnast. Ta oli  vene väejuht, kes saavutas kuulsuse aastatel 1812-1814 Napoleoni vägede vastu edukalt sõdides, juhtides 1814. a. Pariisi vallutanud vene vägesid. 1849. a. püstitati B. de Tolly juhtimise all sõdinud ohvitseride eestvõttel  mälestussammas, millel on kujutatud paraadmundris kindralfeldmarssali rinnakuju  ja tolleaegseid  relvi. Ausamba autoriteks  olid V. Demut-Malinovski ja A. Štšedrin. B. de Tolly on maetud perekonna hauakambrisse Jõgeveste mõisas. Siinset platsi hakati nimetama Barclay  platsiks, algselt oli see sillutatud munakividega, hiljem haljastati ja kujundati väikeseks pargiks. Mattieseni trükikoja hoone (fotol vasakpoolne maja).  Maja oma praegusel kujul pärineb 19. saj lõpust.  See on endine Carl Gottlieb Mattieseni poolt asutatud trükikoda, mille juures töötas ka kirjastus. 1864. a. omandas trükikoja tema poeg Carl Emil Johann Mattiesen, kes andis siin välja ajalehte Neue Dörptsche Zeitung. Mattieseni trükikoda oli linna  trükikodade seas üks suurimaid. Üldse trükiti suur osa eestikeelsetest raamatutest enne II maailmasõda Tartus. Nõukogude ajal nimetati Mattieseni trükikoda ümber H. Heidemanni nim. trükikojaks ning see toimis kuni 1997. aastani. Seejärel läks endine trükikojahoone erakätesse ning see ehitati ümber kohvikuks ( kohvik Wilde), pubiks ja raamatupoeks. Viimases saab külastaja vaadata lähemalt sajandivanuseid saksa  trükimasinaid. In the front is the park and the Barclay de Tolly monument, in the back is the Mattiesen Printing House on the corner of Jaani (now Ülikooli st.) and Vallikraavi st. Barclay de Tolly monument              Michael Andreas Barclay de Tolly (1761-1818) was a Russian military leader from a Baltic noble family with Scottish roots. He achieved fame during the years of 1812-14 in the successful war against the Napoleonic armies and led the Russian forces who conquered Paris in 1814. In 1849, the officers who had fought under B. de Tolly led an initiative to erect a monument in his honor, depicting the General Field Marshal's bust in parade uniform, surrounded by the contemporary weapons. The monument's authors were V. Demut-Malinovski and A. Štšedrin. B. de Tolly was buried in the family tomb in the Jõgeveste Manor. The square here became known as the Barclay Square. It was initially paved with cobblestones, but later covered with greenery and turned into a small park. Mattiesen Printing House                                     The house in its current form dates back to the end of the 19th century. Founded by Carl Gottlieb Mattiesen as a printing house, it also featured a publishing house. In 1864 the printing house was acquired by his son, Carl Emil Johann Mattiesen, who issued the newspaper Neue Dörptsche Zeitung. The printing house was the largest among the town's 8 printing houses and printed most of the Estonian books in Tartu before World War II. During the Soviet times, the name was changed to H. Heidemann Printing House and it operated until 1997 when the former printing house was rebuilt into a cafe (Café Wilde), a pub and a bookshop. The latter displays the German printing presses from a century ago.   FIN RUS 86 659095 6474464 1809 1990 1927 190 8079413ulikoolipeahoone.jpg 65669IMG_4206.jpg 2006-04-27 21:05:55 ENG EST Vaade Tartu ülikooli peahoonele. Vaade Tartu ülikooli peahoonele Jaani  (nüüd Ülikooli) ja Gildi t. nurgalt. View towards the university's main building from the corner of Jaani (now Ülikooli) and Gildi st. towards the downtown area. Parempoolne maja: üliõpilasmaja. Keskel: ülikooli peahoone. Taamal on näha tähetorn Toomemäel. Tartu Ülikooli peahoone on üks klassitsistliku arhitektuuri pärleid Eestis ning on nii  Tartu linna kui ka Eesti kõrghariduse üks tuntumaid sümboleid. 1802. a.  avati Vene keisri Aleksander I korraldusel taas Tartu ülikool. Uus ülikoolihoone (arh. J. w. Krause, 1804-1809) ehitati Põhjasõjas kannatada saanud ja tulekahjudes hävinud Maarja kiriku asukohale.  Taasavatud ülikoolis oli neli teaduskonda - arsti-,  õigus-, filosoofia- ja usuteaduskond. 1809. a. augustis alanud õppetöö käis saksa keeles.  Aastail 1852-1856 laiendati peahoonet kahe tiibhoonega. Praegu paiknevad siin ülikooli kunstimuuseum (asut. 1803), rektoraat, ajakirjandusosakond, auditooriumid. The house on the right: the student building. In the center: the university's main building. In the background is the Observatory on the Dome Hill. The Tartu University Main Building                                    One of the stellar examples of Classical architecture in Estonia and one of the most well-known symbols of both Tartu University, the City of Tartu and the Estonian system of higher education. In 1802, the Russian Czar Alexander I ordered the reopening of the Tartu University. The new university building (designed by J. W. Krause, 1804-09) was built on the ruins of St. Mary's Church that had been damaged in the Great Northern War and destroyed in fires. The reopened university had four faculties - the Faculties of Medicine, Law, Philosophy and Religion. Academic work started in 1809 in German. Between 1852-1856 the main building received two wings. Today the building holds the Tartu University Art Museum (founded in 1803), the Rector's Office, the Department of Journalism and the lecture halls. FIN RUS 85 658994 6474253 1902 1990 1915 240 5323016Inglisild.jpg 80060IMG_4254.jpg 2006-06-24 09:35:03 ENG EST Lossi tänav ja Inglisild. Vaade kesklinna poolt Toomemäe suunas piki Lossi tänavat. Angel Bridge, view from the downtown area towards the Dome Hill along Lossi street. Toomemäel üle Lossi tänava viiv Inglisild on teine sild samal kohal. Ehitatud 1836-1838 arhitekt M. H. Jacobi kavandi järgi klassitsistlikus laadis, uuendatud 1902. Inglisild on pühendatud 1802. aastal taasavatud Tartu ülikooli esimesele rektorile G. F. Parrotile. Silda kaunistavad ühel küljel ladinakeelne sentens "Otium reficit vires" (puhkus taastab jõu) ning teisel küljel G. F. Parroti bareljeef (1913, skulptor C. Wetter-Rosenthal) ja tekst "Primo rectori universitas Dorpatensis".  The Angel Bridge is the second bridge on the same location, connecting two Dome Hill banks over Lossi street. Built between 1836-38 according to a design by the architect M. H. Jacob in Classical style, renovated in 1902. The Angel Bridge was dedicated to G. F. Parrot, the first Rector of the Tartu University after its reopening in 1802. The bridge is decorated on the one side by the Latin sentence "Otium reficit vires" ("Rest restores strength") and on the other side by G. F. Parrot's bas-relief sculpture (1913, sculpted by C. Wetter-Rosenthal) and the text "Primo rectori universitas Dorpatensis".    FIN RUS 84 659822 6474223 1900 1940 1906 280 6204717aurulaevadesadam.jpg 53632IMG_0023.jpg 2006-05-15 08:03:59 ENG EST Tartu aurulaevade sadam. Auriku (praegu hävinud) ja Lodja (nüüd Riia t.) tänavate juures. The Steamboat Port by Auriku (destroyed) and Lodja (now Riia) streets. 1843. a. algas Emajõel aurulaevaliiklus.  Esimeseks aurulaevaks Tartus ja kogu Liivimaal oli Juliane Clementine, mis töötas nii puksiirina, kaubalaevana kui ka reisilaevana. Laev sõitis Tartu-Pihkva liinil. Regulaarne reisilaevaühendus  Pihkva ja Peipsi põhjakaldal asuva Vasknarvaga  algas 1860. aastail. Lisaks ostis siinset reisilaevandust korraldav Liivimaa Aurulaevade Uhing juurde mitu laeva. Emajõe laevanduse hiilgeajale tegi lõpu puhkenud I maailmasõda. Eesti Vabariigi ajal sõitsid reisiaurulaevad, mida hiljem asendasid mootorlaevad, kohalikel liinidel Emajõel ja Peipsi järvel. 1920.-1930. aastatel kuulus Tartu linnavalitsusele 9 laeva.   Steamboat traffic on the Emajõgi River started on 1843. The first steamboat in Tartu and the whole of Livonia was the Juliane Clementine that operated as a tugboat, merchant ship and passenger ship on the Tartu-Pskov route. Regular passenger ship traffic to Pskov and Vasknarva on the nothern bank of Lake Peipus began in the 1860s. The Livonian Steamboat Society that coordinated the lcoal steamboat traffic added several ships to their fleet. The golden age of shipping on the River Emajõgi was ended by World War I. During the first years of the Republic of Estonia, passenger steamboats travelled on local routes on the Emajõgi and Lake Peipus, but were eventually replaced by motor ships. In the 1920 and 1930s, the Tartu City Government owned 9 boats.     FIN RUS 83 659293 6474497 1890 1990 1908 275 1425218Politseiplats.jpg 74263IMG_4215.jpg 2006-04-27 21:50:24 ENG EST Politseiplats ja Politseivalitsuse maja. Vaade Munga ja Lihapoe (nüüd Vabaduse pst.)  tänavate nurgalt, esiplaanil on politseivalitsuse maja (Kompanii ja Gildi t. nurgal) (19. saj. lõpp). Police Square, view from Munga and Lihapoe (now Vabaduse) streets to the Meat Market (palisaded area) and the police administration building by the square, end of the 19th c.  Foto/Photo: Carl Schulz. Tartu linna politsei sai iseseisvaks asutuseks 1805. a. ja kandis nimetust Tartu politseivalitsus. Selle eesotsas seisis politseimeister, kes allus otse kubernerile. Linn oli jaotatud 3 politseijaoskonda ning neis töötas kokku 7 politseiametnikku.  Gildi ja Kompanii tänavate nurgal seisev, 19. sajandist lõpul ehitatud kivimaja on olnud aastakümneid politsei kasutada. Seetõttu hakati maja ees olevat platsi nimetama Politseiplatsiks.  Siinsel platsil said tartlased korduvalt näha ka välismaiste rändtsirkuste etendusi (esmakordselt 1878. a. suvel). Aiaga piiratud alal paiknes lihaturg, kus kaubeldi erinevate lihasaadustega. Siinset platsi kasutati  kauplemiskohana seni, kuni 1937. a. valmis uus kaasaegne turuhoone. Paremal pool eemal on Uspenski kirik. In front is the Police Administration building (on the corner of Kompanii and Gildi streets). Away to the right is the Uspenski Church. Meat Market The Meat Market was a place for dealing with meat products and the square was used for commercial purposes until the completion of the new and modern market building in 1937. Police Administration building The Tartu town police became an independent institution in 1805 and was called the Tartu Police Administration, led by the police chief who answered directly to the governor. The town was divided into 3 police districts with a total of 7 police officials. The police was in the upkeep of the town. The stone building on the corner of Gildi and Kompanii streets, dating back to the 19th century, has been used by the police for decades which is why the square in front of the building became known as the Police Square. This square was also the location for travelling circus performances (first in the summer of 1878). FIN RUS 82 658813 6474523 1900 1944 1914 280 8141919Jakobitvaade.jpg.jpg 17232IMG_0063.jpg 2006-04-27 21:51:30 ENG EST Jakobi t. vaade. Vaade Jakobi ja Kroonuaia tänavate nurgalt (20. saj. algus).  Jakobi st. view (beginning of the 20th c.) Vaade Jakobi tänava tõusule. Vasakpoolses majade rivis kerkib esile 19. saj. viimasel veerandil ehitatud kahekorruselise elamu neorenessanss-stiilis torn.  View towards the Jakobi street slope. The left row of houses is dominated by the Neorenaissance tower of the two-floor private house built in the last quarter of the 19th century. FIN RUS 80 659302 6474214 1877 1990 1908 320 1831921Kuunitnvaade.jpg.jpg 41653IMG_9988.jpg 2006-05-04 17:32:34 ENG EST Küüni tänav. Vaade Küüni ja Poe t. nurgalt  Raekoja platsi suunas. Küüni st. view. The view from the Goods Yard on Aleksandri street along Küüni street, towards the Town Hall Square. Esiplaanil on Küüni ja Poe t. ristmik. Küüni tänavat ilmestasid klassitsistlike fassaadidega esindusmajad, mille esimestel korrustel olid lisaks kauplustele ka mitmed muud asutused. Nurgamajas (vasakul) oli 19. sajandi keskpaiku kaupmehe ja kondiitri Luchsingeri kondiitriäri, 20. sajandi I poolel asetses seal aga Sturmi ( Stormi) apteek. Kauguses on näha  maja Raekoja pl. 6. In the front is the Küüni and Poe street intersection. Küüni street was characterized by representative buildings with Classical facades and several institutions and shops on the first floors. The house on the corner (on the left) was the pastry shop of the merchant and pastry chef Luchsinger in the middle of the 19th century. During the I part of the 20th century, the building was home to Sturm's (Storm's) pharmacy. Visible in the distance is the house at Raekoja 6. FIN RUS 79 658800 6474383 1900 1990 1915 310 7482022Musumagi.jpg 62120IMG_7437.jpg 2006-04-27 21:53:39 ENG EST Musumägi ja õhkamiste sillake. Musumägi ja õhkamiste sillake Toomemäel. Kissing Hill's Sacrificial Stone, the Bridge of Sighs. Toomemäe pargis vana kindlustorni jalamil asuva künka on rahvasuu  nimetanud Musumäeks. Selle nõlva sees on kunstlikult rajatud grott ja 19. saj. lõpul paiknes selle ees Reini jõejumalat kujutav skulptuurigrupp ja väike tiik. Praegu on alles kunagist tiiki kaunistanud nn. õhkamiste sillake (esiplaanil). Siinsamas asub ilmselt muinasajast pärinev ohvrikivi. Arvatakse, et kunagi oli  Toomemäel muinaseestlaste püha hiis.  The Kissing Hill is the colloquial name for a hill on the base of an old fortress tower in the Dome Hill park. Inside the slope is an artificial grotto. A sculptural ensemble depicting the Rhine River goddess and a small pond was in front of the grotto at the end of the 19th century. Today, the only thing remaining is the so-called Bridge of Sighs (in front) that once graced the pond. This is also the location of a sacrificial stone that probably dates back to the ancient times. The Dome Hill is believed to be the location of a sacred grove, venerated by the ancient Estonians.  FIN RUS 78 659237 6474309 1800 1990 1914 135 4486822Raekojapl.3.jpg 78855IMG_4234.jpg 2006-05-04 17:33:49 ENG EST Raekoja pl. 3. Raekoja pl. 3 Raekoja pl. ja Küüni t. nurgal (1914). Raekoja pl. 3 (1914). Küüni t. ja Raekoja pl. nurgal paiknev klassitsistlik esindusmaja valmis 18. saj. lõpul ja kuulus aegade jooksul mitmetele baltisaksa aadliperekondadele. Üks maja omanikest 19. saj. lõpul oli krahv E. von Mannteuffel jun., kelle nime järgi nimetatakse mõnikord seda hoonet ka praegu Mannteuffeli majaks. 1920. aastail sai hoone omanikuks rühm eesti advokaate ja ärimehi, kelle omandisse jäi see kuni 1940.a. riigistamiseni. 1920. aastate II poolel oli maja Küüni t. poolses osas Hans Luiga kaubamaja ning raekoja-poolses osas restoran Belgia.  II maailmasõjas sai maja tugevasti kannatada - püsti jäid vaid I ja II korruse kivimüürid. Pärast sõda taastati  hoone arhitektide A. Matteuse ja E. Laasi projektide põhjal ligilähedasel kujul. Taamal Küüni tänaval paistab hotell London. The Classical representative building on the corner of Küüni street and Raekoja Square was completed at the end of the 18th century and belonged to several Baltic German noble families. One of the owners of the building was Count E. von Mannteuffel jun. at the end of  the 19th century and his legacy remains as the name of the building, the Mannteuffel House. In the 1920, the building was acquired by a group of Estonian lawyers and businessmen who owned the house until it was nationalized in 1940. During the II part of the 1920s, the building was the Hans Luiga department store on its Küüni street side and the restaurant Belgia on the Raekoja Square side. The building was heavily damaged in World War II and only the stone walls of the I and II floors remained standing. After the war the building was restored as closely as possible to the original design according to the project by A. Matteus and E. Laas.  In the background is the hotel London on Küüni street. FIN RUS 77 658886 6474316 1900 1944 Ca 1912 320 7818023limonaadipaviljonToomel.jpg.jpg 28700IMG_6864.jpg 2006-06-24 11:22:09 ENG EST Limonaadipaviljon Toomemäel. Limonaadipaviljon Toomemäel. Lemonade Pavillion on the Dome Hill.   Toomemäe park oli koht, kus linnaelanikud - nii noored kui vanad -  meelsasti jalutasid ja oma aega veetsid. Suviti mängis Toomemäel paar korda nädalas puhkpilliorkester.    Pargis jalutajaile  ehitati 20. sajandi alguses toomkiriku lähedale väikene puupaviljon, kus sai kergelt keha kinnitada ja janu kustutada. Selleks vajalik kaup saadi oma linna ettevõtjatelt.  1994. aastast asub peaaegu samal kohal kohvik Rotund. The Dome Hill Park was a setting for pleasant walks and leisure activities for both young and old citizens. In the summer, a brass band played a few times a week on the Dome Hill. A small wooden pavillion was built close to the Dome Church at the beginning of the 20th century to give the park visitors a chance to quench their first and get a quick bite. The supplies came from the town's entrepreneurs. Since 1994, the same location is home to Café Rotund. FIN RUS 76 659151 6474524 1830 1990 Ca 1914 350 8487124Ruutlit.vaadekubermangugumnaasium.jpg 75446IMG_7591.jpg 2006-06-24 11:22:48 ENG EST Rüütli tänava vaade. Rüütli tänava vaade. Vaade Rüütli ja Munga t. ristmikult  Laia t. suunas. Rüütli st. view. View along the street from Rüütli and Munga street intersection towards Lai street. Esiplaanil on kubermangugümnaasiumi hoone ( vasakul) ning postkontori ja telefonikeskjaama hoone (paremal). Aastail 1828-1830 ehitati kubermangugümnaasiumi uus hoone  Rüütli t. äärde. Mõeldud oli see neile jõukatest peredest pärit noormeestele, kes tahtsid edaspidises elus pühenduda kas teadusele või riigiteenistusele. Õppetöö oli saksakeelne ning pearõhk õppeplaanis oli asetatud antiikkeeltele, -kirjandusele ja -ajaloole. Siin õppisid ka mõned  eestlased ( Fr. R. Faehlmann, J. Hurt). Alates 1904. aastast kandis kool Aleksandri gümnaasiumi nimetust -  saksakeelse koolina sulges ta oma uksed 1918. aastal.  1919. a. asus majja Hugo Treffneri eesti õppekeelega poeglastegümnaasium. Praegu paikneb hoones Hugo Treffneri Gümnaasium.  Klassitsistlikus stiilis kivimaja Aleksandri gümnaasiumi vastas Rüütli tänaval ehitati 1780. aastail. 18. saj. lõpul oli see esmalt kohtuhoone, seejärel aadlidaamide pansion. 19. sajandil töötas siin postkontor ning 20. saj. alguses kuni 1938. aastani ka telefonikeskjaam.  II maailmasõja järgselt  paiknes hoones samuti postkontor. Alates 2001. aastast asub majas Eesti Spordimuuseum, mille ühes saalis näeb hoone seinte ajaloolist viimistlust  ja keldris keskaegsete hoonete müürikatkeid. On the photo: the Provincial Gymnasium (on the left) A new Provincial Gymnasium building was built on Rüütli street between 1828-30. The gymnasium was meant for young men from wealthy families who wished to dedicate their life to either science or public service. Academic work was in German and the emphasis was on ancient languages, literature and history. A few Estonians (Fr. R. Faehlmann, J. Hurt) also studied here. Since 1904 the school was called the Alexander Gymnasium and closed its doors as the German-speaking school in 1918. In 1919, Hugo Treffner moved an Estonian-speaking gymnasium for boys into the same building. Today the building is home to the Hugo Treffner Gymnasium.    On the photo:  the Post Office and Central Telephone Station building (on the right). The Classical-style stone building across the Rüütli street from the Alexander Gymnasium was built in the 1780s. At the end of the 18th century it was first a court building, then a boarding house for noble ladies. In the 19th century the building was the Post Office and from the beginning of the 20th century to 1938 also the Central Telephone Station. After World War II the building continued as the Post Office.  Since 2001 the house is home to the Sports Museum. One hall also displays the historical finishing of the building's walls and the cellar contains sections of medieval walls. FIN RUS 75 658985 6474413 1860 1990 1906 140 6111725ulikoolikirik.jpg 54979IMG_7479.jpg 2006-05-04 17:04:17 ENG EST Tartu ülikooli kirik. Ülikooli peahoone taga Jakobi tänava ääres (19. saj. lõpp). University Church on Jakobi street (end of the 19th c.). Foto/Photo: Carl Schulz Romaani-gooti siilis saalkirik ehitati ülikooli peahoone tiibhoonete vahele ja valmis K. Rathhausi projekti järgi 1860. aastal. Pühakoda oli ühtlasi mälestusmärgiks samas paigas asunud keskaegsele Maarja kirikule. Ülikooli kirikus said teoloogiateaduskonna üliõpilased võimaluse oma esimesi jumalateenistusi läbi viia, ülikooli koguduse pastoriteks olid usuteaduse õppejõud. Pärast II maailmasõda kasutati veel mõnda aega kirikuna. 1956.a. ümberehitustööde  käigus ehitati kaks betoonvahelage ja kirik muudeti raamatukoguhooneks.  Kiriku varad anti üle Põltsamaa kogudusele, pikad kirikupingid on tänaseni  Põltsamaa kirikus kasutusel.     Praegu asub hoones ülikooli arhiiv. Kiriku kõrval olevale platsile püstitati 1928. a. Gustav II Adolfi mälestussammas. The hall church in Roman Gothic style was built between the wings of the university's main building according to the project by K. Rathhaus and completed in 1860. The holy house was also a memorial to the medieval St. Mary's Church that had been in the same place. The University Church was chance for the students from the Department of Theology to hold their first services. The pastors of the University Congregation were the lecturers of theology. After World War II, the building was used as a church for a while. During the renovation works in 1956, two concrete floors were built as the church was turned into a library building. The church properties were given to the Põltsamaa Congregation and the long pews are still used in the Põltsamaa Church. In addition to the library, the building is also home to the University Archives. The square by the church became the location for a Gustav II Adolf monument, erected in 1928.     FIN RUS 74 658977 6474641 1900 1990 Ca 1914 45 3477828Laiatvaade.jpg.jpg 99854IMG_7600.jpg 2006-06-24 11:23:18 ENG EST Lai tänav. Vaade Laia ja Jaani t. nurgalt. Lai st. view. Esiplaanil Õpetajate Seminari hoone (vasakul). 1877. a. ostis hoone rahvahariduse ministeerium  ja asutas siia venekeelse Õpetajate Seminari,  mis valmistas ette rahvakoolide õpetajaid. Kooli õpilaskonna enamiku moodustasid eestlased,  kelle jaoks oli  heatasemelises seminaris kroonu kulul õppimise võimalus selline soodustus, mida ükski teine tolleaegne kool ei pakkunud.  Seminari asutajate eesmärk- levitada venemeelsust kõikjale üle maa - ei täitunud, sest eestlastest õpilased säilitasid rahvusliku meelsuse. Seminari lõpetanud olid hiljem õpetajatena väga hinnatud.  Seminar töötas selles majas 1918. aastani. In front is the Tartu Teacher Training College building (on the left). In 1877 the building was acquired by the Ministry of Public Education that founded the Russian-speaking Teacher Training College for training teachers for public schools. Most of the students were Estonians for whom studying at such a good college at the army's expense was an opportunity that was offered by no other contemporary schools. The purpose of the college - to Russify the whole country - failed due to the preservation of national ideals by the Estonian students. The college graduates were later extremely valued as teachers. The college was active in the building until 1918.        FIN RUS 73 659361 6474153 1900 1944 1908 315 7174429Aleksandritvaade.jpg.jpg 25817IMG_9983.jpg 2006-04-27 22:01:20 ENG EST Aleksandri tänav. Vaade Aleksandri tänavalt kesklinna suunas. Aleksandri st. view towards the downtown area. Eemalt paistab kaubahoov ning veel kaugemal Aleksandri, Küüni ja Poe t. nurk. Aleksandri tänav algas Kaubahoovi ja hotelli London esiselt väljakult ning ulatus linnaservani. Kesklinna osas oli see tänav üks peamisi äritänavaid. Siinsete majade alumistel korrustel paiknesid kauplused ning ülakorrustel korterid.  Selle tänava ääres paiknesid ka mitmed linna tööstusettevõtted nagu Rekand ja Maasiku nahavabrik, V. Tillmanni savitööstus, kaks seebivabrikut, gaasivabrik ja jahuveski. View from Aleksandri street towards the downtown area. Visible in the distance is the Goods Yard and, even further back, the corner of Aleksandri/Küüni/Poe streets. Aleksandri street started from the square in front of the Goods Yard and Hotel London and ran until the edge of town. It was the main commercial streets in the downtown area. The lower floors of the buildings held shops and the top floors the private apartments. The street was also the address of several of the town's industrial enterprises such as the Rekand and Maasik leather factory, V. Tillmann's clay company, two soap factories, a gas factory and a flour mill. FIN RUS 72 659591 6473763 1900 1944 1912 315 2020930VaadeLilleKarlovatnurgalt.jpg.jpg 65606IMG_5771.jpg 2006-04-27 22:02:00 ENG EST Karlova tänav. Vaade Karlova (nüüd Kalevi)  ja Lille t. nurgalt Riia t. suunas. Karlova st. view. Vaade Karlova (nüüd Kalevi)  ja Lille t. nurgalt Riia t. suunas. View from the corner of Karlova (now Kalevi) and Lille st. towards Riia st.      FIN RUS 71 659084 6474147 1900 1944 1908 10 4586931VaadekesklinnaleToomemaelt.jpg.jpg 61748IMG_5656.jpg 2006-05-04 17:12:18 ENG EST Kesklinna vaade. Vaade Toomemäelt. View towards the downtown area from the Dome Hill. Ees on Lossi t. hooned,  kaugemal Tartu ülikooli peahoone ja ülikooli kirik ning  Jaani kirik. Taamal lookleb Emajõgi. In front are the Lossi st. buildings, in the distance the main building of Tartu and the University Church and the St. John's Church. The River Emajõgi winds its way in the background. FIN RUS 70 659617 6474097 1900 1936 1900 330 7804232turgEmajoekaldalkesklinnas.jpg.jpg 46343IMG_0636.jpg 2006-05-19 16:47:49 ENG EST Turg Emajõe paremkaldal. Vaade  Uueturu t. otsa juurest Kivisilla poole (19. saj. lõpp). Market on the bank of the Emajõgi in Downtown (end of the 19th c.). Esiplaanil on turuplatsi kaalukoda; Kivisilla juures vasakul on näha pangamaja (Raekoja pl 20) ja paremal (üle jõe) esinduslik aadlimaja, hiljem tuntud kui hotell Bellevue. Kauguses Politseiplatsi ääres on näha kaarjate võlvidega lihakarnide hoone. Emajõe-äärsed suuremad platsid Kivisilla juures kummalgi pool jõge on olnud põlised kauplemiskohad. Erinevate turgude (söögiturg, puuturg, lihaturg, heinaturg, kalaturg jne.) piirkonnad olid kindlaks määratud linnavalitsuse otsustega, kuid turgude asukohti muudeti aegajalt. Palju kaupu toodi kohale veeteed mööda lotjadega. Eriti palju rahvast meelitasid kohale paar korda aastas toimuvad laadad. View from approximately the start of Uueturu st. towards the Stone Bridge. On the photo: in front is the marketplace's weigh house. By the Stone Bridge on the left is the bank building (Raekoja pl. 20) and on the right (across the river) is the representative noble house, later known as Hotel Bellevue. In the distance, by the Police Square, is the butchers' shop building with its domed arches. The larger lots by the River Emajõgi at the Stone Bridge on either side of the river have been trading locations since the ancient times. The specific markets (food market, wood market, meat market, hay market, fish market etc) were designated by City Government orders, but the market locations changed from time to time. Many goods were brought in with barges via the waterways. Great crowds were often lured to the fairs that took place a few times a year. FIN RUS 69 658970 6474176 1860 1990 ca 1906 190 8286633VanaanatoomikumToomel.jpg.jpg 38479IMG_6033.jpg 2006-04-27 22:05:52 ENG EST Vana-Anatoomikum. Vana-Anatoomikum Toomemäel (20. saj. algus). Old Anatomical Theater (beginning of the 20th century). Anatoomikum ehk 19. sajandi  kõnepruugis anatoomiline teater ehitati Toomemäele J. W. Krause projekti järgi mitmes järgus. Kõigepealt sai 1805. a. valmis rotund - kuppelkatusega ümartorn, milles paiknesid ringauditoorium, surnukamber ja veel mõned õppetööks vajalikud ruumid.  Hiljem ehitati juurde poolkaarjad tiibhooned. Siin on töötanud paljud maailmakuulsad teadlased, s.h. J. Eschscholtz, kes 1822. a. asutas ülikooli zooloogiakabineti ja -muuseumi, olles selle esimene juhataja. 1843-1845 pidas siin loenguid  farmakoloogia ja retseptuuri alal Fr. R. Faehlmann - eesti kirjanik ja arst, eesti eepose Kalevipoeg mõtte algatajaid. Maja kasutati ülikooli arstiteaduskonna poolt kuni 1999. a. sügiseni. The Anatomical Theater, as it was known in the 19th century academic jargon, was built on the Dome Hill according to J. W. Krause's project in several stages. The first section, completed in 1805, was the rotunda - a domed round tower that held the circular lecture hall, morgue and other rooms needed for the academic work. The crescent-shaped wings were added later. Many world-renowned scientists have worked here, among them was J. Eschscholtz who founded the university's Office of Zoology and Zoological Museum and was also the first director of the latter. Fr. R. Faehlmann - Estonian writer and doctor, one of the iniators of the Estonian epic Kalevipoeg - gave lecturers about pharmacology and dispensing here between 1843-45. The building was used by the university's Faculty of Medicine until the autumn of 1999. FIN RUS 68 659458 6474245 1936 1990 1938 135 9307834hotellCentralturuhoone.jpg 19800IMG_6369.jpg 2006-04-27 22:07:27 ENG EST Hotell Central ja turuhoone. Vaade Uueturu ja Kalamehe (Kaluri) t. nurgale (1938).  Hotel Central and the market building  (in the background is the Suspension Bridge) (1938).   Esiplaanil on turuhoone (paremal) ja võõrastemaja Central (vasakul). Taga paistab 1930. aastail rajatud sild, mis ehitati sõjaväele kuulunud suure kandejõuga pontoonidest. Üle selle silla võisid sõita kõik sõidukid, k.a. rasked veoautod. Sild hävis II maailmasõjas 1941. Nüüd on sellel kohal  1957. a. valminud Võidu sild. Kalamehe (Kaluri) t. hävis II maailmasõjas. View towards the corner of Uueturu and Kalamehe (Kaluri) streets. Kalamehe street no longer exists. On the left is the guesthouse Central, on the right is the market building. In the background is the bridge built in the 1930s to the start of Riia street. The bridge was made of pontoons that had belonged to the army and could bear all vehicles, incl. heavy trucks. The bridge was in World War II in 1941. Now the same location is used by the Victory Bridge that was completed in 1957.    FIN RUS 67 659300 6474396 1900 1990 Ca 1914 170 9464135vaadeKompaniitltRaekojaplle.jpg.jpg 98885IMG_7493.jpg 2006-06-24 11:26:17 ENG EST Vaade Raekoja platsile. Vaade Kompanii tänavalt. View from Kompanii street towards the Town Hall Square.  Esiplaanil otse ees on maja  Raekoja pl. 11, sellest vasakule jääb Emajõe-äärne turuplats.  In front is the house at Raekoja pl 11, to the left is the marketplace by the River Emajõgi.  FIN RUS 66 659310 6474223 1927 1965 ca 1963 135 8101540Aleksandritparastsoda.jpg.jpg 27291IMG_0904.jpg 2006-05-19 16:52:41 ENG EST Aleksandri t. pärast II maailmasõda. Vaade Aleksandri ning Poe ja Küüni t. nurgalt Riia mnt. suunas. View from the corner of Aleksandri/Küüni/Poe streets toward Riia st. Suur hulk kesklinna hoonestusest ja tänavatest, s. h. Aleksandri t., hävisid II maailmasõjas. Pärast varemete koristamist istutati siia pärnaallee, hävinud hotelli London kohale püstitati autahvel tööeesrindlaste fotodega. The area of Aleksandri st. after World War II. In the place of Hotel London is a plaque with photos of outstanding workers. FIN RUS 65 659299 6474202 1900 1944 Ca 1916 135 3655339AhotellLondon.jpg.jpg 32371IMG_0959.jpg 2006-06-24 11:26:48 ENG EST Hotell London. Vaade Aleksandri ning Poe ja Küüni t. nurgalt  Riia t. suunas. Hotel London, view from the corner of Aleksandri/Küüni/Poe streets toward Riia st. Esiplaanil on hotell London ning selle esisel väljakul reisijaid ootavad voorimehed. Vasakul on Aleksandri t., paremal Promenaadi t.  Hotelli juures ristub nende tänavatega Kauba tänav. 19. saj. algul ehitas kaupmees G. F. Richter endale klassitsistlikus stiilis elamu, millesse asutas hotelli ja restorani. 1811. a. ehitati juurde pikikülg Aleksandri t. poole ja lühem pikikülg Promenaadi t. poole. 1824. a. muudeti hotelli nimi Richtersches Hotel  ära ja uueks, üle 100 aasta kestnud nimeks sai Stadt London. 1883. a. peeti  seda Tartu suurimaks võõrastemajaks linnakeskuses.  Hotelli laiendades ehitati 1910. a. 4-korruseline juugendstiilis maja Promenaadi t. äärde. Tänava kohal kõrgub Tartu seebivabrikandi B. Frederkingi firma nimereklaam. Siinsed tänavad ja majad hävisid II maailmasõjas. Aleksandri st. is to the left, Promenaadi st. to the right. Kauba street intersects these streets next to the hotel. The merchant G. F. Richter built a private home in the Classical style for himself at the beginning of the 19th century and shared the building with a hotel and a restaurant. Built in 1811, the longer longitudinal side of the house faced Aleksanderi st. and the shorter longitudinal side faced Promenaadi st. In 1824, the hotel's name changed from Richtersches Hotel to Stadt London, a name that lasted over a hundred years. In 1883 the building was considered to be the largest guesthouse in downtown Tartu. As the hotel expanded, a 4-floor Art Nouveau style house was built in 1910 on Promenaadi st. Above the street is an advertisement by Tartu's soap factory owner B. Frederking. These streets and houses were destroyed in World War II. FIN RUS 64 658990 6474028 1900 1990 1924 45 9589938GrandHotelVallikraavit.jpg.jpg 13123IMG_7572.jpg 2006-04-27 22:13:48 ENG EST Hotell Grand Hotel. Hotell Grand Hotel Vallikraavi t. (vaade kesklinna suunas, 1920ndad). Grand Hotel in Vallikraavi st. (view towards the downtown area) (1920s). 1873. a. valmis Toomemäe kõrval asuval krundil maja, mille 9 aastat hiljem ostis ära dr. J. Faure, avades siin kirurgia- ja naisteosakonnaga erakliiniku.   Lisaks ehitati juurde teine maja. 1898. a. pärast mitmeid ümberehitustöid liideti mõlemad majad kokku. 1923. a. asutas hoone uus omanik H. Nieländer siia võõrastemaja Grand Hotel. Alates 1960. aastatest paikneb siin onkoloogia dispanser. Hoone kuulub praegu ülikoolile. In 1873 a house was completed on a lot next to the Dome Hill. This house was built 9 years later by dr. J. Faure who opened a private clinic with departments of surgery and gynecology. A second house was later built on the lot. In 1898 several restructuring works resulted in the merging of the two buildings. In 1923 the new owner H. Nieländer established a guesthouse called Grand Hotel in the building. Since 1960 the building is home to the oncological clinic. The building is currently owned by the university. FIN RUS 63 659509 6474247 1900 1936 Ca 1910 110 7431337Emajoevaadeallavoolulodjad.jpg.jpg 55486IMG_6484.jpg 2006-06-24 11:27:23 ENG EST Emajõe vaade. Vaade allavoolu Emajõe paremkaldalt. Downstream view of the River Emajõgi. Foto allservas on näha ülesõidukoht Uueturu ja Holmi t. joonel. Paremkaldal on puuturg, vasakkaldal ( Holmi t. juures) kalaturg.  Eemalt paistab vasakkalda-äärne Fortuuna  tänav oma puumajade riviga ja kauguses pärmivabriku (kõrge korstnaga)  hoone. Palgiparvetus Emajõel hoogustus eriti 19. saj lõpul ja 20. saj. alguses, mil Tartus hakati järjest rohkem rajama saeveskeid, mis ostsid kokku piiramatul hulgal palke. Elanikkonnale müüdi vajalikes mõõdus palke ja töödeldud saematerjali.  Downstream view of the right bank of the Emajõgi River from the Goods Yard. In the lower corner is the crossing on the line of Uueturu and Holmi streets. On the right bank is the wood market, on the left bank (Holmi st.) the fish market. In the distance is Fortuuna street on the left bank, even further is the yeast factory building (with the tall chimney). Log driving on the river - Log driving on the river increased rapidly at the end of the 19th century and the beginning of the 20th century when Tartu saw the founding of more and more sawmills that purchased a seemingly endless supply of logs. Logs in the required sized and also processed saw-timber were sold to the locals.  FIN RUS 62 659694 6474232 1927 1944 1941 310 4109036mootorlaevadvasakkaldajuureskesklinn.jpg.jpg 57363IMG_0018.jpg 2006-04-27 22:18:29 ENG EST Mootorlaevad Emajõel. Vaade Holmi t. juurest kesklinna poole. 1. mai 1941. Motor boats by the left bank of the River Emajõgi near Holmi st. View from Holmi st. towards the downtown area. May 1, 1941. Selliste kalalaevadega püüti Peipsil kala. Eemalt paistavad Jaani (vasakul) ja Uspenski kirikute (paremal) tornid. These were the fishing boats used to catch fish on Lake Peipus. In the background are the towers of the St. John's Church (left) and the Uspenski Church (right). FIN RUS 61 0 0 1927 1944 1929 0 3926147pontoonsildHolmiUueturut.jooneljpg.jpg 58762IMG_6508.jpg 2006-04-27 18:59:30 ENG EST Pontoonsild Emajõel. Pontoonsild Emajõel. Vaade paremkaldalt Holmi tänavale ülejõel.  Pontoon Bridge on the line of Holmi  and Uueturu st. View from the right bank of the River Emajõgi (from the start of Uueturu street) across the river. Vaade vasakkalda-äärsele alale: esiplaanil on küttepuude turg ja  Holmi tänav, mis suubus Henningi platsi Narva t. alguses. Holmi tänaval püüab pilku juugendstiilis ehitatud hotell Jakor  (vasakpoolne hoone; 1905, arh. R. von Egelhardt), selle vastas üle tee seisab 18. sajandist  pärinev mansardkatusega maja. 1920. aastate alguses ehitati  jõele ainult jalakäijatele mõeldud lihtne puusild, mida nimetati nii pontoonsillaks kui ka Nahksillaks. Varem toimis siin parveülevedu. View of the left bank area: the firewood market and Holmi street which led to the Henning Square at the start of Narva street. A simple wooden bridge was built on the river exclusively for pedestrian traffic during the beginning of the 1920s. The bridge was known both as the Pontoon Bridge and the Leather Bridge. The location was previously used for ferry crossing. FIN RUS 60 659230 6474918 1926 1944 1932 135 7600749Vabadussild.jpg.jpg 19249IMG_0235.jpg 2006-05-19 16:56:57 ENG EST Vabadussild Emajõel. Vabadussild Emajõel, vaade kesklinna poole (1930ndad). Freedom Bridge, view towards the downtown area (1930s). Vabadussild ehitati 1923. a. mahapõlenud puusilla asemele Laia ja Vene t. joonel. Uus raudbetoonist sild avati  liikluseks  1926. a. jaanuaris ning selle  pikkuseks oli 64, 5 m. Sõidutee laius oli 10 meetrit ning  mõlemal pool teed olid kõnniteed. Vabadussild hävis II maailmasõjas. 1941. a. lasksid silla õhku venelased, seejärel sakslased taastasid selle osaliselt ja õhkisid viimaks ise 1944. aastal. Praegu on sellel kohal 1993. a. valminud raudsild jalakäijatele. Vabadussillast on säilinud osa kunagisest kaldarinnatisest  Emajõe paremal kaldal. The Freedom Bridge was built to replace the Wooden Bridge, on the line of Lai and Vene streets, that had burned down in 1923. The Freedom Bridge was made of reinforced concrete and opened to traffic in January 1926. The bridge was 64.5 m long, had a 10 m wide road for vehicles and pedestrian walkways on both sides. The Freedom Bridge was destroyed in World War II. In 1941, the bridge was demolished by the Russians and then partially restored by the Germans before they they finally destroyed it themselves in 1944. Today the location features an iron pedestrian bridge, completed in 1993. Some of the Freedom Bridge's concrete railing has been preserved on the right bank of the Emajõgi. FIN RUS 59 658980 6474643 1800 1990 Ca 1914 170 8788454JaanitvaadeJaanik.poole.jpg.jpg 2006-06-24 11:28:30 ENG EST Jaani tänav. Jaani tänav. Vaade Laia ja Jaani t. nurgalt kesklinna suunas.  View of Jaani st. View from the corner of Lai and Jaani streets towards the downtown area.  Foto/Photo: Johannes Pääsuke.  Ees vasakul on 18. sajandile iseloomulik käsitöölise elamu, mis on Tartu üks vanimaid puumaju. See ehitati kahes järgus:  esmalt siinpoolsem - Laia t. poolne 1720. aastatel ja Jaani kiriku poolne  majaosa 18. saj. lõpul. Lisaks ehitati hiljem hoone külge kivist majaosa, kus kõigepealt paiknes lihapood, hilisemal ajal saiapood. Hoones on tehtud ümberehitusi. Praegu nimetatakse seda Uppsala majaks, sest siin asub Tartu sõpruslinna Uppsala esindus.  In front to the left is a typical 18th century artisan home which is one of the oldest wooden buildings in Tartu. The house was built in two stages: the section towards Lai street was built in the 1720s and the section closer to the St. John's Church was built at the end of the 18th century. The building later received a stone addition that first housed a butcher's shop and later a baker's shop. The house has undergone renovations. Today it is called the Uppsala House, since it is home to the representative office of Uppsala, Tartu's sister city.  FIN RUS 58 659270 6474917 1826 1923 1912 180 7469215puusildLaiaVenetjoonel.jpg.jpg 30799IMG_0213.jpg 2006-05-19 16:42:21 ENG EST Puusild Emajõel. Vaade sillale ja Emajõe paremkaldale.  Wooden Bridge.  On the line with Lai and Vene st. View towards the bridge and the right bank of the Emajõgi River. Puusild asus Vene ja Laia t. joonel (hilisema Vabadussilla asukoht). Ees paremal botaanikaaia müür. Taamal on Uspenski kiriku (keskel)ja  Jaani kiriku (paremal)  tornid. Puusild, mille plaani joonistas linna ehitusmeister G. W. F. Geist,  valmis 1826. aastal. Esialgu ei lubatud raskematel sõidukitel, k.a. reisi- ja postitõldadel üle silla sõita. Sajandi keskel konstruktsioone tugevdati.  1911. a. ehitati jäämurdjad silla ülalvoolu küljel. Silla laius tervikuna oli ligi 10 m, sõidutee laius oli 7,5 m. Sild püsis peaaegu 100 aastat, ent põles maha 1923. a. suvel. Arvati, et tulekahju sai alguse aurikukorstnast lendu läinud sädemest.    Emajõgi oli tartlaste jaoks omane - siin käidi õngitsemas, suplemas, jõekallastel jalutamas. Puusilla (hiljem Vabadussilla) juures ülesvoolu kummalgi pool jõge asusid paadisadamad, kus linlased said soovi korral laenutada lõbusõiduks nii sõude- kui ka purjepaate. Tavaks oli sõita vaid ülesvoolu linnast eemale. Bridge was one the line with Vene and Lai st. In front on the right is the wall of the Botanical Garden. In the background: the towers of the Uspenski Church (in center) and the St. John's Church (to the right). The Wooden Bridge, designed by the town architect G. W. F. Geist, was completed in 1826. At first, the bridge was banned for the heavier vehicles, incl. the travel and postal coaches, but the bridge was strengthened during the middle of the century. Icebreakers were built on the bridge's upstream side in 1911. The bridge had a total width of 10 m, the road was 7.5 m wide. It survived for almost 100 years, but burned down in the summer of 1923, probably from a spark that flew from a steamboat's chimney. The River Emajõgi was a part of everyday life for Tartu's citizens - people fished here, went swimming and took walks on the banks of the river. Boat ports were on both sides of the river, upstream from the Wooden Bridge (later the Freedom Bridge), where the citizens could rent oar and sailing boats for leisure trips. It was customary to take trips only upstream, away from the town.      FIN RUS 57 659456 6474406 1800 1990 Ca 1914 230 7990657kesklinnavaadeKivisildRaekojapl.jpg.jpg 89670IMG_9687.jpg 2006-06-24 11:29:20 ENG EST Kesklinna vaade. Vaade ülejõelt Raekoja platsi suunas. View of the downtown area. Esiplaanil on Kivisild (valmis 1784, hävis II maailmasõjas) ja Raekoja plats koos raekojaga ( valmis 1789). Teiselpool jõge on raudtee pumbamaja (väike tumepunast värvi kivimaja paremal). View across the river towards the Town Hall Square. In front is the Stone Bridge. Across the river is the railway's pumping station (built during the last quarter of the 19th c.; on the photo: the small light and dark red stone building to the right). In the distance are the bank building (on the right) and the Town Hall. The house was built by the River Emajõgi as the railway's pumping station after the completion of the Tartu-Tapa railroad section. FIN RUS 56 659123 6474592 1900 1990 1913 160 6800561Ruutlit.vaade.jpg.jpg 92096IMG_6201.jpg 2006-05-19 17:05:47 ENG EST Rüütli tänav. Rüütli t. vaade. Vaade praeguse Abakhani kangapoe (paremal; Rüütli t. 11)  juurest piki tänavat Laia t. suunas. View of Rüütli st. View from today's Abakhan fabric store (on the right; Rüütli 11) down the street towards Lai st. Foto/Photo: Johannes Pääsuke Rüütli tänav on Tartu linna üks vanimaid peatänavaid. Kivimajadega hakati tänavat hoonestama pärast 1775. a. suurtulekahju. Enamik siinsetest klassitsistlikus stiilis majadest pärinevad 18. saj. lõpust ja 19. sajandist. Maja Rüütli 11 (fotol paremal) kasutas pikka ajalehe Postimees toimetus ja trükikoda.  The part of the building which displays the Postimees advertising sign was used by the editorial office of the newspaper Postimees. The building's cellar was home to a printing house. FIN RUS 55 659139 6474318 1877 1990 1916 325 8257062LossiJaanitnurk.jpg.jpg 56655IMG_5502.jpg 2006-04-27 19:06:31 ENG EST Lossi ja Jaani t. nurk. Vaade Lossi ja  Jaani (nüüd Ülikooli) t. nurgalt Jaani tänavale. View of Jaani st.  View from the corner of Lossi and Jaani (now Ülikooli) streets. Esiplaanil olev nurgamaja ehitati 18. saj. lõpul Tartu raehärra ja kaupmees David Cornelius Treuer seeniori poolt. Lossi t. poolne majaosa ehitati ümber 19. sajandil.  Hoone hävis 1941. a. sõjasündmustes.  Nurgamaja kõrval olev maja (praegu Ülikooli 16, ehitatud 19. saj. lõpul) on tuntud kui Bocki maja ( selle omaniku M. J. von Bocki nime järgi). Ülikooli taasavamise järel 1802. a. andis von Bock maja alumise korruse 5 aastaks ülikoolile tasuta kasutamiseks. Kauguses on näha ülikooli peahoone. The house on the right (current address Ülikooli 16, built at the end of the 19th century) is known as the Bock House after its owner M. J. von Bock. After the university was reopened in 1802, von Bock gave the bottom floor of the building to the university for free usage fo 5 years. The rooms were used until the current main buildign was finished. The university bought the house in 1839 and gave it to the society "Akademische Mussengesellschaft". In 1840, the first floor of the house was home to the library of the Learned Estonian Society. Between 1845-47, the building was a clinic while the university built its new clinic; between 1848-56, the building was used by the Veterinary School until the completion of its building complex on Vene street. In 1891, the house underwent an internal reconstruction according to the project by R. Guleke; the university owns the buildings to this day. FIN RUS 54 658619 6475379 1928 1965 1934 340 6506765Tartuujula.jpg.jpg 86696IMG_1036.jpg 2006-05-19 17:07:52 ENG EST Tartu ujula. Vaade jõelt ujulale (1930.aastad). Tartu Swimming House          View from the river to the pool (1930s). Tartu ujula rajati arh. A. Matteuse projekti järgi linnast välja ülesvoolu Emajõe vasakul kaldal. Avati 3. juunil 1928. a., mil oli valmis saanud  50 m pikkune ja jõe poolt avatud üldbassein ja tehisliivarand.  Paar aastat hiljem valmis üldujula kõrval eraldi bassein ning 11 m kõrgune hüppetorn. Ujulahoones paiknesid kassa-, oote- ja üldriietusruumid, 104 riidehoiukabiini, teenijate eluruumid, einelauaruumid, ambulants ja kõlakoda. Ujula oli tasuline. Ujulas kõlas  iga päev raadio- ja grammofonimuusika, kord nädalas mängis orkester. Ujula võis vastu võtta kuni 3000 külastajat. Pärastsõjajärgselt jäi see hoolduseta ja lagunes. The Tartu Swimming House was founded according to the project by A. Matteurs, upstream of the River Emajõgi on the left bank and outside the city limits. The building was opened in 1928 when the 50 m long public swimming pool, open towards the river, and the fake sand beach was complete. A few years later, a separate pool and an 11-meter high diving tower were completed next to the public pool. The swimming house features cashier, waiting and public changing rooms, 104 changing booths, living rooms for the attendants, catering rooms, an ambulance station and a bandstand. The swimming house had a usage fee. Inside, the rooms were filled with daily radio and grammophone music, an orchestra played their session once a week. The swimming house had a capacity of up to 3000 visitors. After the war, the building fell into disrepair. FIN RUS 53 659563 6474460 1900 1944 1924 230 9162669Raatusetvaade.jpg.jpg 74092IMG_9720.jpg 2006-05-19 17:09:31 ENG EST Raatuse tänav. Vaade  Narva ja Holmi t. nurgalt kesklinna poole (1920ndad). Raatuse st. View from the corner of Narva and Holmi streets towards the Stone Bridge (1920s). Parempoolses kivist nurgamajas on hotell Bellevue. Kaugemal on näha Kivisild ja raekoja torn. Raatuse tänavas asus rohkesti kauplusi ja väikseid töökodasid. Holmi tänav ja kogu selle ümbruskonna majad hävisid  II maailmasõjas. View from the corner of Narva and Holmi streets towards the Stone Bridge. Holmi street and all of the area's houses were destroyed in World War II.     FIN RUS 52 659373 6474470 1800 1944 ca 1920 165 1177670Kivisildkulgvaade.jpg 10265IMG_0047.jpg 2006-06-01 13:57:38 ENG EST Kivisild. Kivisild. Vaade Emajõe paremkaldalt (1920ndad). Vasakkaldal paistab hotell Bellevue. Stone Bridge (1920s). Side view across the river from the right bank of the River Emajõgi. Hotel Bellevue is visible on the left bank. See oli esimene kivisild Liivimaal, kingitud keisrinna Katariina poolt 1775. a. suurtulekahjus mahapõlenud Tartu linnale. Kivisilla projekti autorid olid  J. C. Siegfrieden ja Tartu müürseppmeister  J. Zaklowsky. Silla ehitustööd  algasid 1779. a., liiluseks avati see 16. sept. 1784.  Kivisilda ehitasid sunnitöölised, veel oli abiks linna- ja kroonumõisate talupoegi ja vabapalgalisi inimesi. Ehitamiseks kulus ligi 3000 graniitplokki. Sillal oli laevade läbisõitu võimaldav tõstesild ning kaks antiikset triumfikaart meenutavat kiviseina tõstesilla ahelate kinnitamiseks.  Kivisillal oli munakividest sõidutee ja kiviplaatidega kaetud kõnnitee. 1928. a. sõidutee asfalteeriti ja silla tõsteklapi osa  ehitati raudbetooniga kinni. Sild purustati 1941. a. vene vägede ja 1944. a. saksa vägede poolt. Praegu on sellel kohal jalakäijate kaarsild (valminud 1959). Kivisilla vundamendi kiviplokid jõe kummalgi kaldal on nähtaval madala veeseisu korral.  The first stone bridge was a gift from the Empress Catherine II to the City of Tartu that had burned down in the Great Fire of 1775. The Stone Bridge was designed by J. C. Siegfrieden and Tartu's master mason J. Zaklowski. The bridge's construction work started in 1779 and it was open for traffic on September 16, 1784. The Stone Bridge was built by forced laborers, helpd by the city and army manor peasants and free paid laborers. About 3000 granite blocks were used in the construction. The bridge had a drawbridge to enable ship traffic and two stone walls resembling ancient triumphal arcs for anchoring the drawbridge chains. The bridge was destroyed in 1941 by the Russian forces and in 1944 by the German forces. The arched pedestrian bridge (completed in 1959) is currently in the same location. The Stone Bridge's foundation blocks can be seen on both banks of the river, if the water level is low. The Stone Bridge had a cobblestone road and a stone tile walkway and decent ramps for driving onto and off the bridge. The road was 5.6 m wide, but narrowed to 4 meters between the gate arches. The walkway was 1.4 m and 1.25 m wide, respectively. The completed bridge was cramped for horse-drawn vehicles, making it difficult to pass by each other. Traffic was coordinated by traffic inspectors on the bridge ends. In 1928, the road was covered with asphalt and the middle part of the bridge's drawn section was covered with reinforced concrete.  FIN RUS 51 659592 6474463 1900 1944 1890 330 4105171HenningiplatsNarvat.jpg.jpg 94610IMG_9993.jpg 2006-05-19 17:12:26 ENG EST Henningi plats ja Narva tänav. Henningi plats ja Narva tänav (20.saj. algus). Henningi platsi ja Peterburi (Narva) t. vaade. Vasakule jääb  Hobuse t. ja paremale Kivi t. Henning Square and Narva street. Begining of the 20th century. View of the Henning Square and Peterburi (Narva) street. On the left is Hobuse street and on the right is Kivi street. Henningi platsilt algas Peterburi t. (Narva t.) - linna üks tähtsamaid liiklussooni, mistõttu oli selle tänava ääres rohkesti sissesõiduhoove ja väikseid võõrastemaju.  Henningi platsi kohal paiknes varem Emajõe haru, mida nimetati Koolujõeks. See täideti 18. ja 19. saj. vahetusel. Tekkinud platsil hakati pidama  hobuselaatu, mistõttu siinset paika nimetati Hobuseturuks. Siin olid ka voorimeeste seisukohad ja 2 kaevu hobuste jootmiseks. hiljem nimetati plats Henningi platsiks, sest selle ääres asus mõjuka kaupmehe K. A. Hennigi maja ja kauplus. Platsi ääres asub nn Katariina maja (fotol paremal), milles praegu asub Tartu Linnamuuseum. Vastasmaja Kivi t. nurgal on võõrastemaja, mille siseõuel  olid olemas varjualused külaliste hobuste jaoks. The Henning Square was the start of Peterburi street (Narva st.) - one of the town's most important traffic zones. The Henning Square: this area used to be a tributary of the River Emajõgi and called the Koolujõgi, but was filled at the end of the 18th century and the beginning of the 19th century. The created square became a venue for horse fairs which is why the location was called the horse market. Here were also stops for the coachmen and two wells for the horses. Next to the square is the so-called Katariina House (on the right on the photo). Across the street, on the corner of Kivi st. is a guesthouse (or innyard) that had awnings for the horses of the guests in its inner courtyard. A beer shop was a traditional part of the house. Hobuse street (on the left) was for a long time the home of the very well known and renowned Treffner private school (founded in 1883), the location of which is currently marked by a memorial in honor of the school founder and long-time director, Hugo Treffner.          FIN RUS 50 659397 6474298 1900 1944 1923 230 1968373Poetvaade.jpg.jpg 18752IMG_6108.jpg 2006-04-27 19:11:01 ENG EST Poe t. vaade. Poe t. vaade. Vaade Emajõe poolt Aleksandri t. poole (1920.aastad). Vasakul kaubahoov. View of Poe st. View close to the River Emajõgi and looking towards Aleksandri st. (1920s). The Goods Yard is to the left.      FIN RUS 49 659570 6474073 1900 1944 1925 180 8091974BurgermusseUueturut..jpg 93015IMG_3932.jpg 2006-06-29 09:58:44 ENG EST Bürgermusse seltsimaja. Bürgermusse seltsimaja Uueturu tänaval (praeguse Tartu kaubamaja kohal).  Bürgermusse Social House on Uueturu street. View from the current downtown park area towards the recently built Tartu Kaubamaja Department Store. Tartu Bürgermusse selts asutati 1791. a. ja oli esialgu mõeldud vaid saksa soost linnakodanikele, hiljem ka kõikidest seisustest Tartu linna kodanikele. 1813. a. ostis Bürgermusse endale kivimaja Vene turu (hiljem Uueturu t.) ääres, mis korduvalt  juurde- ja ümberehitusi tehes muudeti seltsihooneks, kus oli ka suur lavaga saal. Aias paiknesid  kõlakoda ja suvepaviljon. Pikka aega oli Bürgermusse maja ainus  korralik seltsimaja Tartus. Siin toimusid ka kontserdid ja teatrietendused. 1930. aastatel, mil muretseti kinoaparatuur, oli Bürgermusse  tartlastele tuntud eelkõige kinona. Hoone hävis II maailmasõjas, juulis 1941. Nüüd seisab sellel kohal Tartu uus kaubamaja. The Tartu Bürgermusse Society was founded in 1791 and was initially meant only for the German residents, though later also for all citizens of Tartu. In 1813, Bürgermusse bought a stone building by the Vene market (later Uueturu st.) which was turned into a social house after extensive additional and reconstructional works. The building had a large hall with a stage, a garden with a bandstand and summer pavillion and was for a long time the only decent social house in Tartu. The Bürgermusse house was a venue for concerts and theater performances and, from the 1930s when it acquired cinema equipment, cinema sessions appreciated by the locals. The building was destroyed in World War II, in July 1841. Uueturu street has also been lost in time. Now the location is home to the new Tartu Kaubamaja Department Store. FIN RUS 48 659610 6472566 1915 1990 Ca 1916 90 2426375AleksandrikirikSobrat.jpg.jpg 45957IMG_5480.jpg 2006-06-24 11:31:04 ENG EST Aleksandri kirik. Aleksandri kirik Karlova linnaosas Sõbra tänaval. Alexander's Church. Tartu teise eesti õigeusukoguduse pühakoda Sõbra tänaval valmis 1915. aastal V. Lunski projekti järgi. Vladimir-Suzdali bütsantsistiilis ( ristidel puudub põikpuu ja peatorni risti all on poolkuu) kirik ehitati kahekorruselisena. Ülemises suuremas saalis paiknes 3 altarit ja väiksemas alumises saalis kaks altarit. Jumalateenistusi peeti eesti ja vene keeles. 1940. a. kirik riigistati nõukogude võimu poolt.  1962. aastast olid kirikuruumid pikka aega kasutusel hoidlatena, kus hoidsid vara ülikooli raamatukogu ja Eesti Rahva Muuseum. Kiriku endisaegne sisustus on hävinud. Alates 2002. a. lõpust on kõik ruumid taas kiriku käsutuses. Aleksandri kirik allub Eesti Apostliku Õigeusu Kirikule.  The second holy house of the Estonian Orthodox Congregation in Tartu was built on Sõbra street in 1915 according to the project by V. Lunski. The Tartu Alexander Nevski Congregation had been created 2 years earlier. The church was built with two stories and in the Vladimir-Suzdal Byzantine style (the crosses lack a crossbar and the main tower cross has a crescent under the cross).  The upper, greater hall had three altars and the lower, smaller hall two altars. Services were held in Estonian and Russian. In 1940 the church was nationalized by the Soviet administration. Since 1962, the church rooms were for a long time used by storage areas for the University Library and the Estonian National Museum. The original church furnishings were destroyed. Since the end of 2002, all of the rooms are once again in the hands of the church. The church is in the jurisdiction of the Estonian Apostolic Orthodox Church. FIN RUS 47 659424 6474466 1900 1990 1927 200 2642676Tartukesklinnavaadeohustjpg.jpg 2006-03-08 10:15:47 ENG EST Kesklinna vaade. Kesklinna vaade õhust (1920.aastate lõpp). Aerial view of the downtown area (end of the 1920s). Kesksel kohal on Raekoja plats ja selle lähem ümbrus: Jõeäärne turuplats, Kaubahoov, Poe tänav, hotell London  ja selle esine plats; Barclay plats, Jaani tänav ja Mattieseni trükikoda ja staabihoone jt;  Lossi tänav ja Inglisild; tähetorn ja astronoomimaja Toomemäel; ülikooli peahoone, Küütri tänav, Gildi tänav, Rüütli tänav, Kompanii tänav. The Town Hall Square and its vicinity. On the Town Hall Square: the Town Hall, bank building etc. The marketplace by the river, the Goods Yard, Poe street, Hotel London with its square; the Barclay Square, Jaani street and the Mattiesen Printing House and the Staff Headquarters etc; Lossi street and the Angel's Bridge; the Tartu Observatory and the Astronomical House on the Dome Hill; the university's main building, Küütri street, Gildi street, Rüütli street, Kompanii street. FIN RUS 46 659249 6474786 1900 1990 Ca 1923 175 5695677Lihapoeuulitsjpg.jpg 19571IMG_5980.jpg 2006-06-24 11:31:30 ENG EST Lihapoe tänav. Vaade Lihapoe (nüüd Vabaduse pst.)  ja Laia t. nurgalt kesklinna suunas. Lihapoe street. View from the Botanical Garden on the corner of Lai and Lihapoe streets along Lihapoe street (now Vabaduse alley) towards the downtown area. Lühike Emajõe-äärne tänav ulatus Kivisillast kuni Laia tänavani  botaanikaaia juures  ning oli juba 19. saj. keskel tuntud Lihapoe  ehk Karni uulitsana, sest tänava ääres Politseplatsi kõrval paiknesid lihakarnid. 1920. aastail hakati korrastama Emajõe kaldaid ja selle lähemat ümbrust. Jõekaldal metsikult kasvanud puudest-põõsastest kujundati pargiala, mis muutus linlaste seas populaarseks jalutamispaigaks. Et pargialale planeeriti püstitada Vabadussõja mälestusmärk, siis nimetati pargiäärne tänav ümber Vabaduse puiestikuks. The short street along the River Emajõgi stretched from the Stone Bridge to the Botanical Garden and was known already in the middle of the 19th century as Lihapoe or Karni street  because of the butcher's shops (lihapood, karn = butcher's shop)  on the street, next to the Police Square.  In the 1920s, the banks of the River Emajõgi and its vicinity underwent clean-up and reorganization works. The trees and bushes that had been growing wild near the river were turned into a park which became a popular walking location for the locals. Since the park was supposed to receive a memorial to the War of Independence, the street next to the park was renamed Vabaduse alley (vabadus = freedom).  FIN RUS 45 658657 6474242 1897 1990 1904 257 3730378UusAnatoomikum.jpg.jpg 81254IMG_7440.jpg 2006-04-27 19:17:10 ENG EST Uus-Anatoomikum. Uus-Anatoomikum Savi tänaval (nüüd Näituse t.) Kassitoome serval (20. saj. algus). New Anatomical Theater (beginning of the 20th century). Foto/Photo: Theodor John Aja jooksul jäid Toomemäel paikneva Vana -Anatoomikumi ruumid ülikooli arstiteaduskonna jaoks kitsaks ning seepärast  ehitati aastail 1886-1888 ülikooli rektori prof.  A. Schmidti algatusel Uus-Anatoomikum (proj. R. Guleke). Siia kolisid vanast majast üle füsioloogia instituut ja patoloogia instituut. Algul koosnes Uus-Anatoomikum  kahest hooneosast - ristkülikukujulisest  peamajast ja eraldi rotundist, mis olid omavahel ühendatud väikese koridori abil. Hoone praegune välisilme pärineb aastast 1897. Tänapäeval paiknevad majas ülikooli filosoofiateaduskonna tööruumid. In time the rooms in the Old Anatomical Theater became too cramped for the university's Faculty of Medicine which is why the New Anatomical Theater (project by R. Guleke) was built between 1886-88 on the initiative of the Rector of the University, prof. A Schmidt. The Physiological Institute and the Pathological Institute moved from the old building into the new building. At first, the New Anatomical Theater consisted of two sections - the rectangular main building and the separate rotunda, connected by a small corridor. The building's current appearance dates back to 1897. Today the building is home to the university's Faculty of Philosophy offices. FIN RUS 44 658985 6474198 1800 1990 19. saj. 110 9780985Pussirohukelder.jpg 14306IMG_0348.jpg 2006-06-01 14:02:03 ENG EST Püssirohukelder ja tähetorn. Püssirohukelder ja tähetorn. Vaade Toomemäe pargiteelt. Fotokoopia W. Fr. Krügeri litost (19. saj.). Gunpowder Cellar (middle of the 19th c). View from the Dome Hill's park path towards the Gunpowder Cellar and the observatory. After W. Fr. Krüger lithography. Esiplaanil on Püssirohukelder, kaugemal on tähetorn (ehitatud 1808-1810; pööratav torniosa koos rõduga ehitatud 1825). Püssirohukelder Püssirohukelder on vana Toomemäe kindlusrajatis, mis ehitati 1770. aastatel ja kus hoiti püssirohtu kuni 19. saj. alguseni. Algselt kuulus rajatis linnale, hiljem ülikoolile, kes seda rentis hoiuruumina pikka aega Tartu õllevabrikutele. Alates 19. saj. lõpust kuni 1915. aastani kasutati keldrit tähetorni seismoloogiajaamana.  Pärast II maailmasõda kasutati  juurviljalaona, 1980. aastatel oli siin restoran ja veinibaar.  Võlvlaega keldri kõrgus on 11 m, pikkus on 30 m, laius 11 m. Aastast 2000 on siin õllerestoran Püssirohukelder, mille sissesõidutee ääres seisavad kaks Põhjasõja-aegset Rootsi garnisonile kuulunud kahurit. Fotokoopia W. Fr. Krügeri litost. The Gunpowder Cellar is an old Dome Hill fortification that was built in the 1770s for storing gunpowder until the beginning of the 19th century. The cellar was first owned by the town, then by the university who rented it to the Tartu breweries for years. Since the end of the 19th century till 1915, the cellar was used as the observatory's seismology station. After World War II, the cellar was a vegetable warehouse and from 1980s a restaurant and wine bar. The vaulted cellar's ceiling is 11 m from the ground and the cellar is 11 m wide and 30 m long. Since 2000, the cellar has been the home of the beer restaurant Püssirohukelder, with two Swedish cannons, dating back to the Great Northern War, placed by the entrance road. FIN RUS 43 658603 6475364 1890 1990 1932 190 6395186ollevabrik.jpg 91263IMG_7226.jpg 2006-04-27 19:20:50 ENG EST Õlletehas. Õlletehas. Vaade Supilinna poolt (1930ndad). Brewery 1930s, view from Supilinn. 1826. a. asutatud Schrammi õlletööstuse ostis 1884. a. ära  firma Tivoli ainuomanik Friedrich Moritz, alustades oma elamu kõrvale  Tähtvere mäel  õllevabriku uute tootmishoonete  (proj. R. Guleke) ehitamist. Juba aastast 1879 asus siinses kaldajärsakus võimas õlleladu.   Toodeti mitut sorti õlut, limonaadi ja mineraalvett. Tehasel olid müügiosakonnad Eesti suuremates linnades ja mitmes Venemaa linnas (Peterburi, Pihkva jne.). 1912. a. ühines aktsiaselts Tivoli  inglise aktsiaseltsiga A. Le Coq ( selle oli loonud belglasest kaupmees Albert Le Coq Londonis 1907. a.).   Tootmist laiendati ning õlut viidi ka välismaale.    1. aug. 1940. a. tehas riigistati nõukogude võimu poolt. Praegu on AS A. Le Coq Tartu Õlletehas üks kahest suurest Eesti õlletootjast.  2003. aastast on siin avatud õllemuuseum. In 1884, the sole owner of the company Tivoli, Friedrich Moritz, bought the Schramm beer company founded in 1826. Moritz began building new production buildings (project by R. Guleke) for brewery next to his private home on the Tähtvere Hill. The slope had been the location for a massive beer warehouse already since 1879. The brewery produced several types of beer, lemonade and mineral water and had sales offices in the major Estonian cities and several Russian cities (St. Petersburg, Pskov etc). In 1912, the stock company Tivoli merged with the English stock company A. Le Coq (which was founded by the Belgian merchant Albert Le Coq in London in 1907). Production was expanded and beer was also imported to other countries. The Soviet administration nationalized the factory on August 1, 1940.    Today AS A. Le Coq Tartu Õlletehas is one of the two major Estonian beer producers. The Beer Museum was opened in the building in 2003.     FIN RUS 42 659310 6474901 1877 1923 Ca 1916 205 3690687puusildjaLaitots.jpg 45052IMG_7765.jpg 2006-06-24 11:32:08 ENG EST Puusild ja Laia t. ots. Puusild. Vaade Emajõe vasakkaldalt Laia t. poole.  Wooden Bridge and the end of Lai st. View from across the river towards Lai st. Kesklinna-poolsel kaldal on näha Lihapoe (nüüd Vabaduse pst) ja  Laia t. ots; paremal botaanika-aia müür. Taamal on Jaani (otse) ja Uspenski kiriku (vasakul)  tornid. In the distance are the end of Lai st. (directly at the back) and Lihapoe st. (on the left; now Vabaduse alley); to the right is the wall of the Botanical Garden. In the background are the towers of the St. John's Church (directly at the back) and the Uspenski Church (on the left).  FIN RUS 41 659291 6474872 1915 1944 1936 130 9331288Kaldat.vaadeVabadussillalt.jpg 33717IMG_0595.jpg 2006-05-19 17:21:16 ENG EST Kalda t. vaade Vabadussillalt. Emajõe vasakkallas. Vaade Vabadussillalt kesklinna poole. (1930.aastad). View of Kalda st. from the Freedom Bridge. Left bank of the River Emajõgi. View from the Freedom Bridge towards the downtown area (1930s). Kalda tänav Emajõe vasakkaldal. Silla kõrval on linna tööstuskool, pisut eemal majade reas on õlletehas Livonia (torniga maja ). Eemalt paistab Kivisild ning otse kauguses pritsimaja torn. Vasakkalda hoonestus hävis II maailmasõjas, praegu laiub siin park. The house with the tower among the left bank house row is the Livonia brewery. In the background is the Stone Bridge and directly at the back is the tower of the fire station. The buildings were destroyed in World War II and now the area is a park. FIN RUS 40 659352 6473731 1925 1990 1941 225 7944789Riiat.vaade.jpg 70843IMG_7735.jpg 2006-04-27 19:23:43 ENG EST Riia tänava vaade. Riia tänava vaade. Vaade Riia mäe suunas.  Eemal põleb Kaitseliidu maja. View of Riia st. View towards the Riia Hill. In the background, the Defence League house is burning. Eemal Riia mäel põleb Kaitseliidu maja (ehitatud 1940). Vana linnatagune postimaantee kujunes linna kasvades Riia tänavaks ning muutus 1920. - 1930.aastatel linna üheks suurimaks liiklussooneks, mida ääristavates majades oli rohkesti poode.   II maailmasõjas põlenud majade ( fotol: vasakpoolne majade rida) asemele rajati 1950. aastatel puiestee.  The old postal highway behind the town turned into Riia street as the town grew and the street became lined with shops and tuned into one of the biggest traffic routes in the town. The houses that burned down in World War II (on the photo: the left row of houses) were replaced by an alley in the 1950s.   FIN RUS 39 659439 6473881 1900 1927 Ca 1914 360 2876690RiiaLodjaKarlovatnurk.jpg 84233IMG_0315.jpg 2006-06-24 11:32:55 ENG EST Vaade Riia, Karlova ning Lodja t. nurgalt. Vaade Riia, Karlova ning Lodja t. nurgalt Jaani t. poole. View of the Riia st. houses, looking towards Uueturu st. See Riia t. lõik muudeti hiljem Promenaadi tänava pikenduseks. Praegu saab siit alguse Ülikooli tänav. Lodja tänav, mis ulatus jõekaldani välja, muudeti 1930. aastatel Riia t. pikenduseks. Karlova t. kannab praegu Kalevi t. ning Jaani t. kannab praegu Ülikooli t. nime. View of the Riia st. houses, looking towards Uueturu street on the corner of Riia, Lodja and Karlova streets. This section of Riia street was later turned into an extension of Promenaadi street and today this is the start of Ülikooli street. Lodja street which stretched to the river was turned into an extension of Riia street.   FIN RUS 38 659241 6474545 1800 1990 350 5666093Uspenskikirik.jpg 83229IMG_6171.jpg 2006-06-24 11:34:40 ENG EST Uspenski kirik. Uspenski kirik (Jumalaema Uinumise kirik) Munga ja Magasini t. ristmikul (1930ndad). Autor  P. Spekle . Uspenski Church (the Church of the Dormition of the Mother of God). On the corner of Munga and Magasini streets (1930s). Designed by P. Spekle. Uspenski kirikust  vasakul  paistab Jaani  kirik, paremal vene eragümnaasiumi hoone. Uspenski Jumalaema Uinumise kirik. Varaklassitsistlikus stiilis õigeusu kirik (autor P. Spekle), mis valmis 1783.a., asub kohal,  kus keskajal paiknes dominiiklaste kloostri Maarja-Magdalena kirik.  Ümberehituste tulemusel  aastatel 1840-44  sai kirik oma praeguse väljanägemise. Kirikus on Tartust pärineva pühaku Isidori kabel, kiriku juures tegutses 20. saj. algul Püha Isidori Vennaste Selts. 1957. a. juulist kuni 1959. a. augustini teenis siin preestrina Aleksei Ridiger, keda alates  7.juunist 1990. a. tuntakse kui Moskva ja kogu Venemaa pühimat patriarhi Aleksius II-t. Kirikuaias asub  Uspenski kogudust pikka aega juhtinud piiskop S. Kružkovi hauamonument. Praegu allub Eesti Apostliku Õigeusu Kirikule. The Neoclassical style Orthodox Church that was completed in 1783 is located on the same spot where the St. Mary Magdalene Church of the Dominican Convent used to be. The church was rebuilt during 1840-44, gaining its current appearance. There is a St. Isidor Chapel in the Church, honoring St. Isidore of Tartu, and the Fellowship of the Brothers of St. Isidore was active in the church at the beginning of the 20th century.   The priest Alexei Ridiger served here between July 1957 and August 1959. He is known since June 7, 1990 as Alexei II, the Patriarch of Moscow and All Russia. The church garden features a grave monument in honor of Bishop S. Kružkov who led the Uspenski Congregation for years. The church is under the jurisdiction of the Estonian Apostolic Orthodox Church. The St. John's Church is visible to the left of the Uspenski Church, the Russian private gymnasium building to the right. FIN RUS 37 659408 6474003 1886 1990 1932 0 2732594Aiat.Rahukohtuhoone.JPG 98414IMG_5752.jpg 2006-04-27 22:35:26 ENG EST Rahukohtu hoone. Rahukohtu hoone Aia  tänaval (1930. aastad). Peace Court building. Aia (now Vanemuise) st.  35 (1930s).  Foto/Photo: Elmar Kald 19. sajandi keskel valmis parun Nolckeni kahekorruseline elamu, millele pärast uuele omanikule üleminekut 1886. a. ehitati peale kolmas korrus. 1894. aastal  sai hoone omanikuks Vene sõjaministeerium ning selles majas asus Tartus paiknenud  Krasnojarski polgu staap.  2. veebruaril 1920. a. kirjutati selles hoones alla Eesti Vabariigi  ja Nõukogude Venemaa vahelisele Tartu rahu lepingule, mille põhjal Venemaa tunnustas Eesti Vabariiki iseseisva riigina. Ka hoone anti sõlmitud rahulepingu tingimuste kohaselt üle Eestile.  1924. aastal asus majja Eesti Vabariigi Rahukohus. Pärast II maailmasõda tehti majas ümberehitusi ja siin paiknes mitmeid erinevaid nimetusi kandnud kutsekool. 1990. aastail tegutses siin ehitus- ja kergetööstuskool, 2002. aastast loodi ametikooli baasil Tartu Kutsehariduskeskus. In the middle of the 19th century, Baron Nolcken completed his 2-floor private home to which the new owners added a third floor in 1886. In 1894, the building went into the ownership of the Russian Ministry of War and it became the headquarters of the Krasnoyarsk Regiment that was stationed in Tartu. On February 2, 1920, the Republic of Estonia and the Soviet Russia signed the treaty of Tartu in this building whereby Russia recognized the Republic of Estonia as an independent country. The building was also handed over to Estonia as agreed in the treaty. In 1924, the building became the home of the Estonian Republic's Peace Court. After World War II, it underwent reconstruction and became the home of a vocational school that had several names. In the 1990s it was the location of the Construction and Light Industry School and from 2002 the vocational school formed the basis for the Tartu Vocational Education Center. FIN RUS 36 659376 6473995 1906 1944 ca 1927 200 1581096Vanemuine.uldvaade.jpg 74443IMG_0393.jpg 2006-05-04 17:25:39 ENG EST Teater Vanemuine. Teater Vanemuine. Üldvaade Vanemuise külgfassaadile. Vaade  Uueturu ja  Aia t. nurgalt (1920. aastad). Vanemuine Theater, general view of the side facade. View from the corner of Uueturu and Riia streets (1920s). Pärast Jaama tänaval asunud teatrihoone mahapõlemist otsustas Vanemuise selts (asut. 1865) ehitada  uue teatrimaja Aia (praegu Vanemuise t. )  tänavale, kus osteti selleks vajaminev maa. Ehitamiseks kasutati vana teatrimaja eest saadud kindlustusraha, lisaks võeti laenu ja kasutati annetajailt saadud raha. Teatri projekt telliti soome arhitektilt A. Lindgrenilt, kes kavandas hoone tollal moodsas juugendlikus stiilis. Krundi väiksuse tõttu tuli teatri peasissekäik teha Aia t. poole. Hoone pidulik avamine toimus  12. augustil 1906. 1906. a. märgib kutselise teatri sündi Eestis. Vanemuine alustas tööd oma uues hoones ning  selle esimeseks direktoriks ja lavastajaks oli Saksamaal teatrialase koolituse saanud Karl Menning.  Ta moodustas uue teatritrupi, õpetades välja esimese põlvkonna kutselisi näitlejaid. Mängiti nii klassikalisi kui eesti algupäraseid näidendeid, hakati lavastama oopereid.  Lisaks andsid publikule kontserte teatrisolistid, -koor ja -orkester. Orkestrijuhtidena on siin töötanud tuntud eesti heliloojad Juhan Simm, Juhan Aavik, Eduard Tubin. 1939. a. valmis Vanemuise juurdeehitis (arh. A. Matteus). Uuenenud teatrihoone sai korraliku kaldpõrandaga teatrisaali ja hea akustikaga kontserdisaali.   Maja hävis sõjatules 1944. aastal.  Püsti jäid paksud kivimüürid ja hoone hinnati esialgu taastamiskõlblikuks. 1947. a. valmiski N. Kusmini ja A. Matteuse taastamisprojekt, ent see jäi ellu viimata. Varemed purustati õhkimise teel ning seejärel koristati rusud.  Aia t. kannab nüüd Vanemuise t. nime.  After the theater building on Jaama street had burned down, the Vanemuine Society (founded in 1865) decided to build a new theater house on Aia (now Vanemuine) street after having purchased an estate there. Construction used the insurance money received for the old theater building, a loan and the money donated by third parties. The theater's project was commissioned from the Finnish architect A. Lindgren who designed the building in the Art Nouveau style which was in fashion at the time. Due to the small size of the estate, the theater's main entrance had to be towards Aia st. The grand opening of the theater took place on August 12, 1906. 1906 is the birth of professional theater in Estonia. Vanemuine began work in its new building and the first director and producer was Karl Menning, a man who had received theatrical training in Germany. He founded a new theater troupe and began teaching the first generation of professional actors. The theater performed both classical and original Estonian plays, produced operas. Also, the theater soloists, choir and orchestra gave separate concerts. Famous Estonian composers Juhan Simm, Juhan Aavik, Eduard Tubin have worked as orchestra managers here. In 1939, the Vanemuine extension was completed (designed by A. Matteus). The restructured theater building received a theater hall with a proper sloped floor and a concert hall with great acoustic properties. The building was destroyed in the blaze of battle in 1944. The thick stone walls remained standing and the building was initially deemed worthy of restoration. In 1947, N. Kusmin and A. Matteus completed the restoration project, but it was never implemented. The ruins were demolished. FIN RUS 35 658497 6474509 1877 1990 Ca 1909 90 1923597suurkliinik.jpg 68625IMG_6024.jpg 2006-06-24 11:35:08 ENG EST Suur kliinik. Suur kliinik Toomemäel. Great clinic on the Dome Hill. 18. saj. lõpul paiknes sellel kohal Toomemäel ühekorruseline kasarmu-laatsaret.  Kui maja läks 1805.a.  ülikooli valdusesse, ehitati see J. W. Krause ja J. G. Kranhalsi projektide järgi kahekorruseliseks ja siia paigutati nn. kliiniline instituut, mis koosnes kolmest kliinikust - sisehaiguste-, kirurgia- ja sünnitusabi kliinikust.  1870. aastail jäi aastakümneteks sisehaiguste kliiniku  kasutada. Hoone praeguseni säilinud välisilme pärineb 19. saj. keskelt.  Praegu paikneb hoones Eesti Vabariigi Riigikohus. At the end of the 18th century, this location featured a 1-floor garrison / military hospital. When the house was given to the university in 1805, J. W. Krause and J. G. Kranhals designed projects to add another floor to the building and it became the home of the so-called Clinical Institute which consisted of three clinics - the Clinic for Internal Diseases, the Surgical Clinic and the Maternal Clinic. In the 1870s the Clinic for Internal Diseases gained control of the whole building for decades. The building's current appearance dates back to the middle of the 19th century and today it is the home of the Supreme Court of Estonia. FIN RUS 32 659471 6474395 1908 1936 Ca 1916 90 10945100kinoIllusioon.jpg 88154IMG_9700.jpg 2006-06-24 11:35:30 ENG EST Kino Illusioon. Kino Illusioon Emajõe vasakkaldal Kivisilla lähedal. Cinema "Illusioon". 1908. aastal Tartus avatud  kino Illusioon oli  Eesti esimene paikkino;  see asus  Emajõe vasakkaldal Bellevue hotelli vastas. Kinosaalis oli algul 360 kohta, pärast ümberehitust jäi 270 kohta. 1930. aastate keskel kinohoone lammutati. Praegu on sellel kohal park. The cinema "Illusioon", opened in 1908 in Tartu, was the first fixed Estonian cinema. It was located on the left bank of the River Emajõgi, oppposite the Hotel Bellevue. At first the cinema had 360 seats, but this number was reduced to 270 after reconstruction works. The cinema building was demolished in the middle of the 1930s. Today the location is  a park. FIN RUS 31 659293 6474177 1912 1990 1922 235 6087127BarclayausammasjaJaanit.maja.jpg.jpg 96317IMG_9993.jpg 2006-04-27 22:39:43 ENG EST Barclay de Tolly ausammas ja staabihoone. Barclay de Tolly  ausammas  ja staabihoone. Vaade Aleksandri t. poolt Jaani t. suunas (1920. aastad). Barclay Monument (in the background is a house on Jaani st.) In front is the Barclay Monument, in the background the former Staff Headquarters on Jaani (now Ülikooli) street (1920s). Esiplaanil on Barclay de Tolly mälestussammas (1849) ning tagapool staabihoone Jaani ( nüüd Ülikooli) tänaval.  Juugendliku fassaadiga maja Barclay platsi ääres  valmis 1912. a. 1920. ja 1930. aastatel oli selles majas Eesti kaitsevägede 2. diviisi staap. Siin töötasid silmapaistvad Eesti kaitseväe ohvitserid Nikolai Reek, August Traksmaa, Jaan Kruus, Ernst Põdder,  kel olid suured teened Eesti Vabadussõjas ja Eesti kaitsevägede ülesehitamises.    Nõukogude ajal asus hoones vene garnisoni staap, mida juhtis tšetšeenist kindral  J. Dudajev. 1995. aastast on siin üks linna esindushotelle Barclay, mille fuajees on  N. Reegi, A. Traksmaa, J. Kruusi ja E. Põdderi bareljeefid. The former Staff Headquarters The building by the Barclay Square with the Art Nouveau fa?ade was completed in 1912. During the 1920s and 1930s the building was home to the Headquarters of  2. Division of the Estonian Defence Forces. Outstanding Estonian officers Nikolai Reek, August Traksmaa, Jaan Kruus, Ernst Põdder et al who had great services in fighting the Estonian War of Independence and developing the Estonian defence forces, were among those who worked in this building. During the Soviet times, the building was the headquarters of the Russian garrison that was led by the Chechen general D. Dudayev.    Since 1995, the building is one of the city's representative hotels, Barclay, with bas-relief sculptures of N. Reek, A. Traksmaa, J. Kruus and E. Põdder in the lobby. FIN RUS 16 658867 6474349 1886 1990 1927 330 7890614Baeriausammas.jpg.jpg 46367IMG_6882.jpg 2006-05-04 17:05:38 ENG EST Karl Ernst von Baeri ausammas. Karl Ernst von Baeri ausammas Toomemäel. Baer Monument on the Dome Hill.  M. Opekušini monument Toomemäel  avati 1886. a. teadlase 10. surma-aastapäeva mälestuseks.  Karl Ernst von Baer ( 1792-1876) oli 19. saj. tuntud loodusteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Tema avastustest loetakse kõige tähtsamaks imetajate ( s.h. inimese )  munaraku avastamine. Tegeles geograafia, antropoloogia, etnograafia, ihtüoloogia küsimustega. Võttis osa paljudest teaduslikest (s.h. ka polaar-) ekspeditsioonidest. Tema avastust jõgede kallaste uhtumise seaduspärasusest tuntakse Baeri seadusena.   Õppis Tartu ülikoolis aastatel 1810 - 1814 arstiteadust ja sai siin doktorikraadi, kuid teadlasena saavutas kuulsuse  Königsbergis ja Peterburis töötades. 1828. aastast oli Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik. Oli üks Vene geograafiaseltsi asutajaid. Karl Ernst von Baer (1792-1876) was a world-renowned natural scientist in the 19th c. and the founder of descriptive and comparative embryology. The most important of his discoveries is considered to be the discovery of the mammal (incl. human) ovum. Baer was active in geograpy, anthropology, etnography, ichthyology and was a member of many scientific (incl. polar) expeditions. His discovery about the erosion of river banks is known as the Baer-Babinet Law. Baer studied medicine in Tartu University between 1810-14 and received the Doctor's degree, but achieved scientific fame while working in Königsberg and St. Petersburg. He is the member of the St. Petersburg Academy of Sciences from 1828 and one of the founders of the Russian Geographical Society. The monument by M. Opekušin was unveiled on the Dome Hill in 1886 to commemorate 10 years from the the scientist's death. FIN RUS 14 659461 6475128 1877 1944 1912 195 9182112veterinaariainstituut.jpg 24295IMG_7185.jpg 2006-04-27 22:41:01 ENG EST Veterinaaria instituudi peahoone. Veterinaaria instituudi peahoone. Vaade Narva tänavalt Vene tänavale. Veterinary Institute, main building. View from Narva street towards Vene street  (TMF 819: 30). Across the river is the St. John's Church tower. Vene tsaaririigi vanim veterinaariakõrgkool (fotol paremal).  Asutati 1848. a. Tartu veterinaariakoolina, kus kõrgkooli tasemega õppetöö kestis 4 aastat. 1873. a. nimetati ümber Veterinaariainstituudiks ning selle juurde loodi ka 3-aastase õppeajaga veterinaarvelskrite kool. Õppetöö toimus  algul saksa, sajandi lõpul asendati vene keelega. Instituut katkestas tegevuse 1918. a., mil osa varasid evakueeriti Sise-Venemaale. 1919. a. avati see uuesti Tartu ülikooli loomaarstiteaduskonnana. Hävis II maailmasõjas.  Üle jõe paistab Jaani kiriku torn. Right building: the oldest veterinary high school in the Russian Empire. Founded in 1848 as the Tartu Veterinary School, where the higher education program took 4 years to complete. Renamed the Veterinary Institute in 1873 and complemented by the Veterinary Doctor School with a 3-year program. Academic work was initially in German, later in Russian. The institute suspended its activities in 1918 when some of its property was evacuated to Russia's heartland. In 1919, the building was reopened as Tartu University's Department of Veterinary Medicine. Destroyed in World War II. FIN RUS 13 658769 6474239 1800 1990 1930 360 2977811toomkirikuldvaade.jpg.jpg 83204000042.jpg 2006-06-01 13:43:01 ENG EST Toomkirik Toomemäel. Toomkirik Toomemäel, üldvaade õhust (lõuna poolt  põhja poole). Dome Church on the Dome Hill, aerial view (from the south towards the north). Toomkirik ehitati ilmakaarte järgi - altar asus ida pool (fotol: hoone  parempoolne osa),  peasissekäik asus lääne pool (fotol: hoone vasakpoolne osa). Toomkirikut hakati Toomemäele ehitama 13. sajandil, mil Tartust oli saanud piiskopilinn. Apostlitele Peetrusele ja Paulusele pühitsetud kirikut ehitati peaaegu 200 aastat ja see oli Vana-Liivimaa üks suurimaid ( kogupindalaga 1690m² ).  Toomemäel paiknesid ka toomhärrade majad ja aiad. 15. saj. ehitati läänefassaadile kaksiktornid, mis aga 1760. aastatel lammutati. Liivi sõja aegu 16. saj. II poolel jäi kirik hoolduseta ja hakkas lagunema, jäädes pikapeale varemetesse.            2005. a. kevadel avati kiriku läänetornis vaateplatvormid huvilistele - nende kõrgused maapinnast on  25 m  ja 23,5 m. Toomkiriku varemete idapoolne osa ( fotol: hoone parempoolne osa) - kooriosa ehitati aastatel 1804-1807  ülikooli klassikalise filoloogia prof. K. Morgensterni algatusel ümber raamatukoguks, mis valmis kolmekorruselise suurte lugemissaalidega hoidlana. K. Morgenstern oli ühtlasi ka ülikooli raamatukogu esimene direktor.  Kasvanud köidetehulga tõttu kitsaks jäänud raamatukogu laiendati aastail  1927-1928.  Ulikooli raamatukogu töötas siin 1980.aastateni ja selleks ajaks oli hoidlates ligi 3 miljonit köidet. Praegu paikneb siinsetes ruumides Tartu Ulikooli Ajaloo Muuseum. The Dome Church The church was built according to the compass - the altar was towards the east (on the photo: the right end of the building), the main entrance to the west (on the photo: the left end of the building). The Dome Church construction work started in the 13th century when Tartu became the seat of a bishopric.The church, consecrated to the apostles Peter and Paul, was built for almost 200 years and was one of the largest in Old Livonia (total area 1690m²). The Dome Hill was also the location for the houses and gardens of the canons. In the 15h c. the western fa?ade was furnished with twin towers which were demolished in the 1760s. During the Livonian War in the II part of the 16th century, the church was left without maintenance and started to fall into disrepair, turning slowly into ruins. In the spring of 2005, viewing platforms were opened in the western tower of the church, 25 m and 23.5 m from the ground. University Library                                                                                   The eastern part (on the photo: the right end of the building) of the Dome Church ruins - the choir section - was rebuilt between 1804-1807 on the initiative of the university's professor of classical philology, K. Morgenstern, into a library with three floors and large reading halls and storage areas. K. Morgenstern became also the first director of the University Library. The library was expanded between the years 1927-28 due to an increase in the number of volumes. The University Library worked in the church until the 1980s by which time it also possessed almost 3 million volumes. After the library moved out, the rooms became the Tartu University History Museum. FIN RUS 12 658615 6474320 1890 1990 1890 93 3327410Kassitoometoomkirikulaanefassaad..jpg 39868IMG_6802.jpg 2006-04-27 19:43:11 ENG EST Kassitoome park ja toomkiriku läänefassaad. Kassitoome park  ja toomkiriku läänefassaad. Vaade Kassitoomelt Toomemäe suunas (19. sajandi lõpp). Kassitoome Park and the western facade of the Dome Church (end of the 19th c). Foto/Photo by Carl Schulz Kassitoomet nimetati omal ajal ka metsikuks Toomeks. Kassitoome oli  vana tartlaste kruusa- ja liivavõtukoht juba 18. saj.  I poolel, mil Põhjasõjas Peeter I vägede poolt hävitatud linnas hakati taas ehitama.  Liivavõtukohaks oli see ka 19. sajandil. Toomemäe park laienes Kassitoomele 1874. a., mil siin tehti algust korrastamis- ja haljastamistöödega. Istutati ligi 2000 puud-põõsast ja kujundati looklev teedevõrk. Kassitoome oli pikka aega üliõpilaspidustuste  paigaks, eriti laialt tähistati volbriööd. 1950. aastail oli Kassitoomel laululava, kus peeti üliõpilaslaulupidusid ning Tartu linna ja maakonna  laulupäevi. Kassitoome used to be called the wild Toome. This was an old gravel and sand pit for Tartu's citizens already in the I part of the 18th c. when the town was being restored after the destruction caused by Peter I forces in the Great Northern War. It continued to be a sand pit throughout the 19th century until 1874 when the Dome Hill park reached Kassitoome and the pit underwent restoration and forestation. About 2000 trees and bushes were planted and criss-crossed with a winding network of footpathes. Kassitoome is a long-time host of student festivities, especially the Walpurg's Night parties. In the 1950s, Kassitoome featured a singing ground for student song festivals and the Tartu city and county song days. FIN RUS 11 659154 6474008 1890 1990 1890 340 982899TiigiVallikraavijthendavtanavanolv.jpg 65871IMG_7401.jpg 2006-05-04 17:15:36 ENG EST Senffi mägi. Senffi mägi - Tiigi ja Vallikraavi tänavaid ühendav nõlv. Vaade Tiigi ja Tähe t. nurgalt Vallikraavi t. poole (19. sajandi lõpp). Senff Hill   -  The slope that connects Tiigi and Vallikraavi streets (end of the 19th c). View from the corner of Tiigi and Tähe st. (now Struve) towards Vallikraavi st. Foto/Photo: Carl Schulz. 19. saj. lõpul oli lai, vaba kahe krundi vaheline ala Senffi mäel korrastatud ja sillutatud munakiviteega. Oma järsu nõlva tõttu ei sobinud see hobuliikluse jaoks, ka polnud see jalakäijatele kuigi mugav. Väike mägi sai oma nime sellest, et just siin Tiigi ja Tähe tänavate nurgal mäel oli  paiknenud ülikooli joonistuskooli esimene juhataja ja kunstniku Karl August Senffi maja ja aed.  Dresdenist pärit K. A. Senff  alustas joonistusõpetajana Tartus tööd 1803 ja töötas siin kuni surmani 1838. aastal, tema juures õppisid paljud hiljem kuulsaks saanud baltisaksa kunstnikud. 20. saj. algul haljastati järsu kaldega mäenõlv ning siia rajati trepid, mida  Senffi mäe nime järgi hakati nimetama Senffi treppideks. Need on aegade jooksul korduvalt ümber ehitatud ja ning ühendavad tänapäevalgi Tiigi ja Vallikraavi tänavaid. Allamäge minnes jõuab Vallikraavi tänavale, mis piirab Toomemäe pargiala. Vallikraavi tänavalt viivad jalgrajad  üles Toomemäele tähetorni juurde. Tähe t. lõik Riia tänavast kuni Tiigi tänava otsani Senffi mäe juures on praegune Struve t. At the end of the 19th century the wide, open space between two lots on the Senff Hill was paved with cobblestones. However, its steep slope was unsuitable for horse traffic and not particularly comfortable for pedestrians. The small hill was named after the fact that it had been the location for the house and yard of Karl August Senff, an artist and the first director of the university's drawing school on the very same hill on the corner of Tiigi and Tähe streets. K. A. Senff came to Tartu in 1803 from Dresden and worked here until his death in 1838. He was the mentor of many Baltic German artists who were to later gain fame. At the beginning of the 20th century the steep slope was covered with greenery and received stairs that were named the Senff stairs after the Senff Hill. These stairs have been repeatedly rebuilt during the years and even today connect Tiigi and Vallikraavi streets. Walking downhill will lead to Vallikraavi street that surrounds the Dome Hill park. The footpaths go from Vallikraavi street to the Observatory on Dome Hill.  FIN RUS 10 659187 6474257 1900 1990 ca 1900 320 357968uldvaadeJaanitraekojataga.jpg 17869IMG_4159.jpg 2006-05-04 17:09:06 ENG EST Jaani tänava vaade. Jaani (nüüd Ülikooli)  tänava vaade (19. saj. lõpp). Raekoja-tagune  tänavaosa; Jaani ja Lossi t. nurk. Jaani (now Ülikooli) street view (end of the 19th c). The section of the street behind the Town Hall. Foto/Photo by C. Schulz     Fotol paremal on raekoja Toomemäe-poolne fassaad. Fotol vasakul on hoone, kus 1920.-1930. aastail olid kino ja kohvik Central. Nii see nagu ka fotol Lossi t. nurgal paiknev maja hävisid II maailmasõjas. Otse ees paiknevas  nurgamajas oli 19. saj. II poolel  Schnakenburgi trükikoda ja kirjastus, mis saavutas esmase tuntuse  kalendrite trükkimisega/kirjastamisega. 1920. aastail asus hoones seemne- ja aiatööriistade kauplus Erika ning  1935. aastal taas trükikoda  - trükikoda Varrak. Nüüd asub majas hotell Draakon, kus võib näha II-korrusel rokokoo-stiilis taastatud saali. Jaani t. lõik raekoja taga on praegune Ülikooli t.   The corner house directly in front hosted the Schnakenburg Printing and Publishing House in the II part of the 19th century which gained initial fame with the printing/publication of calendars. In the 1920s, the building held the seed and gardening tool shop Erika and in 1935 it became a home for another publishing house (Varrak). Now the building is home to the hotel Draakon. On the II floor of the hotel is a hall that has been restored in the Rococo style. To the right on the photo is the Town Hall's facade that faces the Dome Hill.  To the left on the photo is a building that hosted a cinema and Café Central in the 1920s -1930s. This house along with the house on the corner of Lossi st. were destroyed in World War II.    FIN RUS 9 659276 6474134 1900 1944 Ca 1908 360 458327uldvaaadeBarclayplKaubahoovjm.jpg 85128IMG_9672.jpg 2006-06-24 11:38:53 ENG EST Barclay plats ja Kaubahoovi-esine. Barclay plats ja Kaubahoovi-esine, vaade Jaani tänavalt. Esiplaanil on Barclay plats, kaugemal Kaubahoov ning Poe, Küüni ja Aleksandri tänavate nurk.  Barclay Square. View from Jaani st. In the background: the Goods Yard and Poe/Küüni/Aleksandri st. corner   FIN RUS 8 659234 6474304 1798 1990 1908 45 439975RaekojaplRuutlitnurkjpg.jpg 53285IMG_4185.jpg 2006-04-27 20:05:11 ENG EST Raekoja platsi ja Rüütli t. nurk. Raekoja pl. ja  Rüütli t. nurk. Vaade Raekoja platsilt Rüütli tänavale (20. saj. algus). Town Hall Sq. and Rüütli st. corner. View from the Town Hall Square towards Rüütli street (beginning of the 20th c). Esiplaanil on Raekoja platsi majad nr. 6 ja 8. Vasakpoolne maja ( Raekoja pl. 6) :    1798. a. maamarssal v. Ungern-Sternbergile ehitatud  aadlimaja kuulus 1802. aastast ülikoolile, kes kasutas siinseid ruume enne peahoone valmimist osalt ka õppetöö läbiviimiseks. Pikka aega paiknes selles majas ülikooli farmaatsiainstituut. Parempoolne maja ( Raekoja pl. 8) :  18. sajandi lõpul J. H. B. Walteri projekti järgi ehitatud nurgamaja on olnud mitmete erinevate omanike valduses ja siin on paiknenud apteek, poed, töökabinetid, ateljeeruumid. On olnud tuntud ühe omaniku nime järgi ka kui Fishmanni kaubamaja. Maja ülakorrusel olevas ateljees töötas   1918-1925 Eesti üks silmapaistvamaid maalikunstnikke Konrad Mägi. Buildings at Raekoja plats 6 and 8                               The left building ( Raekoja pl. 6) :    Built in 1798 for the Field Marshal von Ungern-Sternberg, this noble house (on the left) belonged to the university from 1802 and was partially used before the completion of the new main building for conducting academic work. The house was a long-time home of the university's Pharmacy Institute. The right building ( Raekoja pl. 8) :  Built at the end of the 18th century according to J. H. B. Walter's project, the house on the corner (on the right) has been in the possession of several different owners and has hosted a pharmacy, shops, workshops and studio rooms. It has also been known as the Fischmann Department Store after one of its owners. Konrad Mägi, one of the most notable Estonian painters, worked in the studio on the house's top floor between 1918-1925. FIN RUS 7 659387 6474380 1877 1990 1900 235 597333RaekojaplatsvaadeKivisillajuurestjpg.jpg 58172IMG_6069.jpg 2006-04-27 20:06:19 ENG EST Raekoja plats. Raekoja plats, vaade Kivisilla juurest (19. saj. lõpp). Town Hall Square, view from the Stone Bridge (end of the 19th c). Kauguses platsi keskel on Tartu raekoda, ees paremal on pangamaja (Raekoja plats 20). Raekoda Praegune raekoda, varaklassitsistlikus stiilis esindushoone,  on sellel platsil juba kolmas. See ehitati valmis aastatel 1782-1789 Rostockist Tartusse elama asunud ehitusmeistri J.H.B. Walteri plaanide järgi, kes võttis eeskujuks tollal Madalmaades levinud linnapaleed. Raekojas viidi läbi linna pidulikke sündmusi, siin mõisteti toimus ka kohtumõistmine. Keldrikorrusel olid vangikongid ja  laoruumid,  I korrusel paiknes vaekoda (kaalukoda), II korrusel olid ruumid haldus- ja kohturuumid, III korrusel raesaal. Klassitsistlikus stiilis  kujundatud raesaalis leiavad aset nii kontserdid kui ka raekojas töötava linnavalitsuse ja linnavolikogu koosolekud.  1922. aastast töötab siin Raeapteek Osaliselt on  säilinud endisaegne graniitkivist astmetega sisetrepp, alles on  1811. a. valmistatud trepikäsipuud Alates 2001.a. keskpaigast kõlab iga päev kell 12.00, 18.00 ja 21.00 raekoja tornis kellamäng. Pangahoone (Raekoja pl. 20)   Raekoja platsi ääres asuv, 19. sajandi lõpul neorenessanslikus stiilis ehitatud hoone (M. W. A. Rötscheri proj. ) on läbi aastasaja tuntud pangamajana. Väga pikka aega asus siin Tartu Pank (nimekujud ka Dorpater Bank, Jurjever Bank). Pangamaja peauks asus esialgu külgfassaadi poolel, väljakupoolne peauks tehti alles 1880.aastail. 20. sajandi alguses tehti peatrepikotta juugendmaaalingud, mis on alles praeguseni. Praegu on majas pank, bürooruumid ja keldrikorrusel itaalia restoran. The Town Hall Square - as seen from the Stone Bridge when looking towards the Town Hall. In the distance, in the center of the square is the Tartu Town Hall, to the right in front is the bank building (Raekoja plats 20). Town Hall          Today's Town Hall, built as a representative building in the Early Classical style, is already the third in its location. Built in the years 1782-1789 according to the plans of the construction master J.H.B. Walter who had moved to Tartu from Rostock, the building was designed in the spirit of the town palaces common in those days in the Netherlands. The Town Hall was the setting for the town's formal festivities and court proceedings. The cellar held the prisoner cells and storage areas, the I floor was home to the weighhouse (for public scales), the II floor the administration and court rooms and the III floor the town council hall The Classical-style town council hall hosts both concerts and the meeting of the City Government and the City Council. Since 1922, the building is also home to the Town Hall Pharmacy. The original internal staircase with granite steps is still partially there, along with the stair railings that date back to 1811. Since the middle of 2001, the Town Hall Tower plays a chime tune every day at 12.00, 18.00 and 21.00. Bank building (Raekoja pl. 20) The building by the Town Hall Square, built at the end of the 19th century in the Neorenaissance style (designed by M. W. A. Rötscher), has been known as a bank building for over a century. For a very long time, the building was home to the Tartu Bank (also known as the Dorpater Bank, Jurjever Bank). The bank building's main door used to be on the side facade, the door facing the square was only installed in the 1880s. At the end of the 20th century, the main stairwell received its Art Nouveau murals that still exist today. The museum currently holds a bank, office rooms and an Italian restaurant in the cellar. FIN RUS 6 659207 6474290 1877 1990 1904 50 482872Raekojaplatsvaaderaekojajuurest.jpg 82796IMG_4163.jpg 2006-04-27 22:46:04 ENG EST Raekoja plats. Raekoja plats, vaade raekoja juurest Kivisilla poole (20. sajandi algus). Town Hall Square, view from the Town Hall (beginning of 20th c). View from the Town Hall towards the Stone Bridge. Raekoja plats on olnud läbi sajandite linna turuplats, mida on aegade jooksul nimetatud mitut moodi. Enamlevinud nimekuju on olnud Suurturg. 17. sajandil paiknesid siin lisaks linnakodanike majadele ka raekoda, apteek, vaekoda ja  mündivermimiskoda. Pärast  1775. a. tulekahju, mil  hävis kogu linn,  hakati turuplatsi äärde ehitama klassitsistlikus stiilis kivimaju. Turuplatsi põhjakülje poolne  välisilme ( fotol vasakpoolne majade rida)  on valdavalt säilinud tänini. Suurem osa lõunakülje (fotol parempoolne majade rida)  hoonetest hävis II maailmasõja ajal, ent taastati 1950.aastatel. The Town Hall was for centuries the marketplace for the town and was called several names throughout the ages. The most common name has been the Great Market. In the 17th century, the town citizen houses were complemented by the Town Hall, the pharmacy, the weigh house and the coin mint. Stone buildings in the Classical style were built next to the market square after the 1775 fire which destroyed the whole town. The nothern facade of the market square (the left row of houses on the photo) has remained mostly the same until today. Most of the southern side buildings (the right row of houses on the photo) were destroyed in World War II, but restored in the 1950s. FIN RUS 5 659379 6474361 1900 1990 ca 1908 15 372281Emajoeaarnepark.jpg 84950IMG_6329.jpg 2006-04-27 22:44:25 ENG EST Emajõe-äärne park. Vaade Raekoja platsi nurgalt Emajõe-äärsele puiestikule – praegusele Emajõe pargile ja Vabaduse puiesteele (20. saj. algus). Park by the River Emajõgi, general view (beginning of 20th c). Right bank of the Emajõgi. Vaade Raekoja platsi nurgalt Emajõe-äärsele puiestikule – praegusele Emajõe pargile ja Vabaduse puiesteele. Fotol on näha 2  supelmaja jõel. Et Tartus eraldi randa ei olnud, siis ehitati 19. saj. II poolel Kivisilla ja puusilla vahele kinnised ujulad e supelmajad. Need olid eraldi meestele ja naistele, sest soolist eraldatust ja privaatsust loeti väga oluliseks. Supelmajad olid vaiadele ehitatud puithooned, mis 1920. aastate keskpaigaks lagunesid lõplikult.    Ülejõe piki kallast  kulgeb Kalda tänav. Taamal on näha vene õigeusu kiriku (Püha Jüri kirik) tornid ning veterinaariainstituudi hooneterühma kuuluv ümarkupliga maja. Two swimming houses are visible on the river. Since Tartu had no beach of its own, closed pools or swimming houses were built in the II part of the 19th century between the Stone Bridge and the wooden bridge. The houses were separate for men and women, because gender separation and privacy was considered extremely important. The swimming houses were wooden structures built on poles and were completely derelict by the middle of the 1920s. Across the river, Kalda street runs along the river bank. In the distance are the towers of the Russian Orthodox church (the Church of St. George the Conqueror) and a house with a round dome that belongs to the Veterinarian Institute building ensemble. FIN RUS 30 658882 6474378 1880 0 6939514Baeriausammas.jpg.jpg 91047IMG_6882.jpg 2006-04-27 22:48:00 ENG EST Baeri ausammas Toomemäel. Baeri ausammas Toomemäel (1930ndad aastad). Baer Monument on the Dome Hill (1930s).    Karl Ernst von Baer ( 1792-1876) oli 19. saj. maailmakuulus  loodusteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Tema avastustest loetakse kõige tähtsamaks imetajate ( s.h. inimese )  munaraku avastamine. Tegeles geograafia, antropoloogia, etnograafia, ihtüoloogia küsimustega. Võttis osa paljudest teaduslikest (s.h. ka polaar-) ekspeditsioonidest. Tema avastust jõgede kallaste uhtumise seaduspärasusest tuntakse Baeri seadusena.   Õppis Tartu ülikoolis aastatel 1810 - 1814 arstiteadust ja sai siin doktorikraadi, kuid teadlasena saavutas kuulsuse Königsbergis ja Peterburis töötades. 1828. aastast oli Pe'terburi Teaduste Akadeemia akadeemik. Oli üks Vene geograafiaseltsi asutajaid. M. Opekušini monument Toomemäel  avati 1886. a. teadlase 10. surmaaastapäeva mälestuseks. Karl Ernst von Baer (1792-1876) was a world-renowned natural scientist in the 19th c. and the founder of descriptive and comparative embryology. The most important of his discoveries is considered to be the discovery of the mammal (incl. human) ovum. Baer was active in geograpy, anthropology, etnography, ichthyology and was a member of many scientific (incl. polar) expeditions. His discovery about the erosion of river banks is known as the Baer-Babinet Law. Baer studied medicine in Tartu University between 1810-14 and received the Doctor's degree, but achieved scientific fame while working in Königsberg and St. Petersburg. He is the member of the St. Petersburg Academy of Sciences from 1828 and one of the founders of the Russian Geographical Society. The monument by M. Opekušin was unveiled on the Dome Hill in 1886 to commemorate 10 years from the the scientist's death. FIN RUS 29 659279 6474178 1800 0 6448527BarclayausammasjaJaanit.maja.jpg.jpg 70176IMG_9993.jpg 2006-06-01 13:51:01 ENG EST Barclay ausammas. Esiplaanil Barclay ausammas, taga endine staabihoone Jaani (nüüd Ülikooli) tänaval (1920ndad). Barclay Monument (in the background is a house on Jaani st.) In front is the Barclay Monument, in the background the former Staff Headquarters on Jaani (now Ülikooli) street (1920s). Barclay de Tolly mälestussammas              Michael Andreas Barclay  de Tolly ( 1761-1818) põlvnes šoti päritoluga balti aadli perekonnast. Oli  vene väejuht, kes saavutas kuulsuse aastatel 1812-1814 Napoleoni vägede vastu edukalt sõdides, seisis 1814. a. Pariisi vallutanud vene vägede eesotsas.  1849. a. püstitati B. de Tolly juhtimise all sõdinud ohvitseride eestvõttel  mälestussammas, millel on kujutatud paraadmundris kindralfeldmarssali rinnakuju  ja tolleaegseid  relvi.   Ausamba autoriteks  olid V. Demut-Malinovski ja A. Štšedrin. B. de Tolly on maetud perekonna hauakambrisse Jõgeveste mõisas. Siinset platsi hakati nimetama Barclay  platsiks, algselt oli see sillutatud munakividega, hiljem haljastati ja kujundati väikeseks pargiks. Endine staabihoone Juugendliku fassaadiga maja Barclay platsi ääres  valmis 1912. a. 1920. ja 1930. aastatel oli selles majas Eesti kaitsevägede 2. diviisi staap. Siin töötasid silmapaistvad Eesti kaitseväe ohvitserid Nikolai Reek, August Traksmaa, Jaan Kruus, Ernst Põdder,  kel olid suured teened Eesti Vabadussõjas ja Eesti kaitsevägede ülesehitamises. Nõukogude ajal asus hoones vene garnisoni staap, mida juhtis tšetšeenist kindral  J. Dudajev. 1995. aastast on siin üks linna esindushotelle Barclay, mille fuajees on  N. Reegi, A. Traksmaa, J. Kruusi ja E. Põdderi bareljeefid. Barclay de Tolly monument              Michael Andreas Barclay de Tolly (1761-1818) was a Russian military leader from a Baltic noble family with Scottish roots. He achieved fame during the years of 1812-14 in the successful war against the Napoleonic armies and led the Russian forces who conquered Paris in 1814. In 1849, the officers who had fought under B. de Tolly led an initiative to erect a monument in his honor, depicting the General Field Marshal's bust in parade uniform, surrounded by the contemporary weapons. The monument's authors were V. Demut-Malinovski and A. Štšedrin. B. de Tolly was buried in the family tomb in the Jõgeveste Manor. The square here became known as the Barclay Square. It was initially paved with cobblestones, but later covered with greenery and turned into a small park. The former Staff Headquarters The building by the Barclay Square with the Art Nouveau fa?ade was completed in 1912. During the 1920s and 1930s the building was home to the Headquarters of  2. Division of the Estonian Defence Forces. Outstanding Estonian officers Nikolai Reek, August Traksmaa, Jaan Kruus, Ernst Põdder et al who had great services in fighting the Estonian War of Independence and developing the Estonian defence forces, were among those who worked in this building. During the Soviet times, the building was the headquarters of the Russian garrison that was led by the Chechen general D. Dudayev.    Since 1995, the building is one of the city's representative hotels, Barclay, with bas-relief sculptures of N. Reek, A. Traksmaa, J. Kruus and E. Põdder in the lobby. FIN RUS 28 658852 6474071 1806 0 7550058Rahvastemonument.JPG 38892IMG_0082.jpg 2006-04-27 22:49:42 ENG EST Rahvaste monument. Rahvaste monument (ca 1913). Peoples' Monument (ca 1913).  Rahvaste monument on Tartu vanim mälestussammas. Et ülikooli peahoone ehitati  Põhjasõjast saadik varemetes seisnud Maarja kiriku asemele, siis leiti hoone vundamendi  rajamisel hulganisti surnuluid.  Need koguti kokku ja maeti 1806. a. ümber Toomeorgu. Matmiskohale püstitati J. W. Krause kavandatud mälestussammas, mille külgedel on selgitavad tekstid eesti, saksa, vene ja ladina keeles. The People's Monument is the oldest monument in Tartu. Due to the fact that the university's main building was built onto the ruins of St. Mary Church that had remained in ruins since the Great Northern War, the builders found a plethora of bones from the deceased who had been buried in the ground that was to receive the new building's foundation. The bones were gathered and reinterred into the Dome Valley in 1806. The burial location was marked by a monument designed by J. W. Krause and contains explanatory texts in Estonian, German, Russian and Latin.  FIN RUS 27 658916 6473389 1919 0 1996860Paulusekirik.jpg.jpg 66727IMG_3232.jpg 2006-04-27 22:50:32 ENG EST Pauluse kirik. Pauluse kirik, vaade fassaadile (1920.aastad). St. Paul's Church, view of the facade (1920s). Foto/Photo: Eduard Selleke. Pauluse kogudus kasvas välja Maarja kiriku kogudusest. Ehitusplatsi Riia tänava äärde sai kogudus, mille liikmeskond oli ligi 21 000,  kingituseks linnalt. Rahvusromantilise varjundiga juugendstiilis kiriku projekteeris soome arhitekt E. Saarinen. Kirik avati 1917.a., kuid ehitustööd viidi lõpule alles 1919.a.  Rahapuudusel jäid ehitamata arhitekti kavandatud tiibhooned.  Läänepoolne tiibehitis valmis 1931.a. Kirik põles 25. augustil 1944. a. sõjalahingute ajal ja jäi varemetena seisma 22 aastaks. Taaspühitseti 1966.a., ent kirikuruume jäid pikkadeks aastateks kasutama ka spordimuuseum ja etnograafiamuuseum (Eesti Rahva Muuseum).  1999.a. oktoobris sai kirik sõjas hävinud tornikiivri asemele uue tornikiivri.  Allub Eesti Evangeelsele Luterlikule kirikule. The St. Paul's Congregation grew out of the St. Mary's Church Congregation. The 21 000-strong congregation received the construction lot on Riia Street from the city as a gift. The Art Nouveau church, affected by the Romantic nationalist emotions, was designed by the Finnish architect E. Saarinen. The church was opened in 1917, but the final construction works finished only in 1919. Due to the lack of money, the wing buildings planned by the architect were never built. The western wing was completed in 1931. The church burned during the battles on August 25, 1944 and was left in ruins for 22 years. Reconsecrated in 1966, the church was forced to share rooms with the Sports Museum and Etnographical Museum (both affiliates of the Estonian National Museum). In October 1999, the church received a new spire to replace the spire that had been destroyed in the war. The church  is under the jurisdiction of the Estonian Evangelical Lutheran Church. FIN RUS 26 658807 6473556 1918 0 1386963saksateater.jpg.jpg 20184IMG_7784.jpg 2006-04-27 22:51:42 ENG EST Saksa teater. Saksa teater, Aia t. (nüüd Vanemuise t.) (1920). German Theater, Aia st. (now Vanemuise st.) (1920). Kui Tiigi ja Aia ( nüüd Vanemuise)  tänavate vahelisel alal paiknenud Saksa Käsitööliste Seltsi aias põles maha suveteatri puithoone, otsustati rajada uus kaasaegne teatrihoone. Juugendlikus stiilis teatrimaja (proj. A. Eichhorn ) valmis aastatel 1914-1918.  Lisaks oma seltsi näitetrupile esinesid siin ka linna teised kultuuriseltsid ja -ühingud. Säilinud on saali algne sisekujundus koos rõdu ja loožidega.  Peale II maailmasõda kuulub teatrile Vanemuine ning seda nimetatakse  väikeseks Vanemuiseks. When the summer theater's wooden building in the German Artisan Society's garden between Tiigi and Aia (now Vanemuise) streets burned down, it was decided to build a new modern theater building. The Art Nouveau style theater building (designed by A. Eichhorn) was built between 1914-18. In addition to the society's troupe, the building was a venue for the town's other cultural societies and groups. The hall's original interior design with the balcony and boxes has been preserved. After World War II, the house is owned by the Vanemuine Theater and is called the Little Vanemuine. FIN RUS 25 658531 6473858 1875 0 1067764raudteejaam.jpg.jpg 37874IMG_7696.jpg 2006-04-27 22:52:55 ENG EST Raudteejaam. Raudteejaam (ca 1912). Railway Station (ca 1912).  1876. a. sai Tartu raudteeühenduse Tallinna ja Peterburiga. Tartu raudteejaam ehitati väljapoole linna piire, Tähtvere mõisa põldudele. Kuna jaamahoone ( valmis 1875) ehitati Peterburi tüüpfassaadide eeskirjade järgi, siis kaunistati hoone esikülge venepärase puupitsiga. Jaama juurde ehitati laod, perroonid, depoo ( 1880. aastate alguses ), veetorn ja raudteeteenistujate kaks elumaja. Raudtee lähedale koondusid tööstusehitised. Jaamahoone ette rajati väike haljasala, mille juures peatusid voorimehed.  Korrapärane raudteeliiklus algas 1876.a. detsembris. 1889. aastast sai Tartu raudteeühenduse Riia ja Pihkvaga. Jaamahoone on praegu erakätes. In 1876, Tartu was connected to Tallinn and St. Petersburg via the railroad. The Tartu Railway Station was built outside city limits, on the fields of the Tähtvere Manor. Since the station building (completed in 1875) was built according to the St. Petersburg regulations concerning fa?ade types, the building's front was decorated with Russian-style wooden lacework. Warehouses, platforms, depot (in the beginning of the 1880s), water tower and two living houses for railroad staff were built by the station. Industrial buildings moved close to the railroad. A small greenery area was founded in front of the station building where the coaches came to a halt. Regular railroad traffic was launched in December 1876. In 1889, Tartu received a railroad connection with Riga and Pskov. The station building is currently in private hands. FIN RUS 23 659601 6474153 1938 0 7140666turuhoone.jpg 55815IMG_7504.jpg 2006-04-27 22:54:54 ENG EST Turuhoone. Turuhoone, välisvaade, Vaade turuhoonele Uueturu t. poolt (1938). Market building, view from the outside (1938). View towards the market building from Uueturu st. Turuhoone  vajadusest Tartus räägiti juba 1934. a., ent hoone ehitamiseni jõuti alles 3 aastat hiljem.  Kaasaja nõuetele vastav turuhoone (arh. V. Tippel)  ehitati Emajõe kaldapealsele Uueturu t. äärde ja avati 3. jaanuaril 1938. Avakõne pidas  linnapea Aleksander Tõnisson.  Turuhoonesse toodi üle seni avaturul tegutsenud liha- ja aedviljaturg.  Eraldi saal oli kalakauplejatele.  Toimib ka praegu turuna. The need for a market building in Tartu was expressed already in 1934, but building started only 3 years later. The market building, corresponding to the contemporary requirements (arch. V. Tippel) was built on the Emajõgi bank by Uueturu street and opened on January 3, 1938. The opening speech was given by the Mayor Aleksander Tõnisson. The market building became the new home of the meat and vegetable market that had so far been out in the open. A separate hall was also designated for fishmongers.  Today the building is still a market. FIN RUS 22 659536 6475440 1884 0 5713867Peetrikirikvalisvaade.jpg.jpg 17217IMG_7221.jpg 2006-04-27 22:55:51 ENG EST Peetri kirik. Peetri kirik, vaade kirikule loodest (1912). St. Peter's Church, view from the north-east (1912).   1870. a. loodud Peetri kogudus kasvas välja Marja kiriku kogudusest.      Uus kirik Narva mäel ehitati valmis V. Schröteri projekti järgi, eestlasest ehitusmeistriks oli  A. Beermann . Peetri kirik  pühitseti  1884.a. septembris, ent lõplikult  valmis 1903.a., mil ehitati ka kiriku tornid. Koguduse esimene ja kauaaegne ( 53 aastat) õpetaja oli  üks esimesi eesti soost  kirikuõpetajaid  W. G. Eisenschmidt. Kogudus ehitas kiriku juurde leerimaja, kus 1906. a. hakkas tööle ettevalmistuskool, mis hiljem kujunes eesti õppekeelega algkooliks.  Allub Eesti Evangeelsele Luterlikule kirikule. The St. Peter's Congregation was formed in 1870 and grew out of the St. Mary's Church Congregation. The new church was built according to V. Schröter's project on the Narva Hill and the construction master was an Estonian, A. Beermann. The St. Peter's Church was consecrated in September 1884, but the final works were completed in 1903 when the church towers were ready. The first and long-term (53 years) minister of the congregation was W. G. Eisenschmidt, one of the first Estonian church ministers. The congregation built a confirmation house by the church and in 1906 this became the home of the preparatory school which later turned into an Estonian-speaking primary school. The church is under the jurisdiction of the Estonian Evangelical Lutheran Church. FIN RUS 20 659590 6474521 1800 0 7626572Katariinamaja.jpg.jpg 55263IMG_5715.jpg 2006-04-27 22:57:19 ENG EST Katariina maja. Katariina maja. Vaade  Narva ja Hobuse t. nurgalt (ca 1914). Katariina House. View from the corner of Narva and Hobuse streets (ca 1914). 1790. aastal linnapaleena valminud elumaja (arh. J.H.B. Walter) ehitati Woldemar Conrad von Pistohlkorsi perekonnale, kelle valduses oli see kuni   1809. aastani. Seejärel on majal olnud mitmeid erinevaid omanikud. Siin hoones on olnud poed, üürikorterid, trükikoda, kultuurimaja, raamatukogu jm. Aastatel 1886-1896 trükiti siin ajalehte "Postimees" ning  1900. aastal K. A. Hermanni koostatud esimese eestikeelse entsüklopeedia I köide. 1996. a. ostis Tartu linnavalitsus maja Tartu Linnamuuseumi jaoks ja praegu saab siin vaadata ülevaatenäitust linna ajaloost. Endisaegsel kujul on säilinud II korruse varaklassitsistlikus stiilis sisekujundusega saal, kus toimuvad ka kontserdid.   Rahvasuus on see hoone tuntud kui Katariina maja, sest legendi kohaselt olla peatunud selles maja keisrinna Katariina II. Siiski ei ole sellel legendil tõepõhja all.  The private home, built as a town palace (arch. J. H. B. Walter) was commissioned by the family of Woldemar Conrad von Pistohlkors who owned it until 1809. Afterwards the house had several different owners and featured shops, rental apartments, a printing house, a cultural building, a library etc. Between 1886-96, this was the house that printed the newspaper "Postimees" and the first volume of the first Estonian encyclopedia, compiled by K. A. Hermann and published in 1900. In 1997, the Tartu City Government bought the house for the Tartu City Museum and it currently holds an overview exhibition of the city's history. The II floor hall with its Early Classical style interior design has remained unchanged and currently hosts concerts. The locals call the building the Katariina House, since the legend claims that Empress Catherine II once staid there. Unfortunately, the legend is not true.   FIN RUS 19 659575 6474102 1850 0 4617574BurgermusseUueturut..jpg 17997IMG_6534.jpg 2006-04-27 22:58:28 ENG EST Bürgermusse seltsimaja. Bürgermusse seltsimaja Uueturu tänaval (praeguse Tartu kaubamaja kohal).  Bürgermusse Social House on Uueturu street TMF 589: 24 View from the current downtown park area towards the recently built Tartu Kaubamaja Department Store (1925). Tartu Bürgermusse selts asutati 1791. a. ja oli esialgu mõeldud vaid saksa soost linnakodanikele, hiljem ka kõikidest seisustest Tartu linna kodanikele. 1813. a. ostis Bürgermusse endale kivimaja Vene turu (hiljem Uueturu t.) ääres, mis korduvalt  juurde- ja ümberehitusi tehes muudeti seltsihooneks, kus oli ka suur lavaga saal. Aias paiknesid  kõlakoda ja suvepaviljon. Pikka aega oli Bürgermusse maja ainus  korralik seltsimaja Tartus. Siin toimusid ka kontserdid ja teatrietendused. 1930. aastatel, mil muretseti kinoaparatuur, oli Bürgermusse  tartlastele tuntud eelkõige kinona.    Hoone hävis II maailmasõjas, juulis 1941. Ka Uueturu tänav on tänaseks kadunud.  Nüüd kerkib sellel kohal Tartu uus kaubamaja. The Tartu Bürgermusse Society was founded in 1791 and was initially meant only for the German residents, though later also for all citizens of Tartu. In 1813, Bürgermusse bought a stone building by the Vene market (later Uueturu st.) which was turned into a social house after extensive additional and reconstructional works. The building had a large hall with a stage, a garden with a bandstand and summer pavillion and was for a long time the only decent social house in Tartu. The Bürgermusse house was a venue for concerts and theater performances and, from the 1930s when it acquired cinema equipment, cinema sessions appreciated by the locals. The building was destroyed in World War II, in July 1841. Uueturu street has also been lost in time. Now the location is home to the new Tartu Kaubamaja Department Store. FIN RUS 18 0 0 1915 0 8073075AleksandrikirikSobrat.jpg.jpg 17579IMG_5480.jpg 2006-04-27 20:23:22 ENG EST Aleksandri kirik. Aleksandri kirik Karlova linnaosas Sõbra tänaval (ca 1916). Alexander's Church (ca 1916). Tartu teise eesti õigeusukoguduse pühakoda Sõbra tänaval valmis 1915.aastal V. Lunski projekti järgi. Tartu Aleksander Nevski kogudus oli loodud 2 aastat varem.  Vladimir-Suzdali bütsantsistiilis (ristidel puudub põikpuu ja peatorni risti all on poolkuu) kirik ehitati kahekorruselisena. Ulemises suuremas saalis paiknes 3 altarit ja väiksemas alumises saalis kaks altarit. Jumalateenistusi peeti eesti ja vene keeles. 1940. a. kirik riigistati nõukogude võimu poolt. 1962. aastast olid  kirikuruumid pikka aega  kasutusel hoidlatena, kus hoidsid oma vara ülikooli raamatukogu ja Eesti Rahva Muuseum. Kiriku endisaegne sisustus on hävinud. Alates 2002.a. lõpust on kõik ruumid taas kiriku käsutuses. Allub Eesti Apostliku Õigeusu Kirikule. The second holy house of the Estonian Orthodox Congregation in Tartu was built on Sõbra street in 1915 according to the project by V. Lunski. The Tartu Alexander Nevski Congregation had been created 2 years earlier. The church was built with two stories and in the Vladimir-Suzdal Byzantine style (the crosses lack a crossbar and the main tower cross has a crescent under the cross).  The upper, greater hall had three altars and the lower, smaller hall two altars. Services were held in Estonian and Russian. In 1940 the church was nationalized by the Soviet administration. Since 1962, the church rooms were for a long time used by storage areas for the University Library and the Estonian National Museum. The original church furnishings were destroyed. Since the end of 2002, all of the rooms are once again in the hands of the church. The church is in the jurisdiction of the Estonian Apostolic Orthodox Church. FIN RUS 17 659083 6474583 1800 0 3918079Jaanikirikuldvaade.jpg 49845IMG_7168.jpg 2006-06-01 13:49:39 ENG EST Jaani kirik. Jaani kiriku üldvaade Rüütli t. poolt  (idast lääne suunas) (20. saj. algus). General view of the St. John's Church from Rüütli st.  (from the east when looking towards the west) (beginning of the 20th century). Ristija Johannesele pühendatud kirik on ehitatud  14. saj. algul ja seda peetakse Eesti keskaegse kirikuarhitektuuri üheks silmapaistvamaks mälestusmärgiks.  Eriline on ta  oma arvukate terrakotaskulptuuride poolest, mistõttu on UNESCO poolt kaitstavate kultuurimälestiste nimekirjas. Kirik on saanud kannatada mitmetes sõdades ja tulekahjudes. Põles ka 1944. a. sõjatules  ja jäi seejärel aastakümneteks varemetena seisma. Kirikut on pikka aega restaureeritud. 1999. a.  sai Jaani kirik taas vaskplekist tornikiivri ja torni pandi üles kellad Peetrus ja Paulus. Pidulik Tartu Jaani kiriku taaspühitsemise jumalateenistus peeti 29. juunil 2005. The church, consecrated to John the Baptist, was built at the beginning of the 14th century and is considered to be one of the outstanding memorials to the Medieval Estonian ecclesiastical architecture. The church is made unique by its numerous terracota sculptures which placed it onto the list of cultural heritage sites protected by the UNESCO. The church has been damaged in many wars and fires. It was also ablaze during the battles in 1944 and was then left in ruins for decades. The restoration works have taken years, but in 1999 the St. John's Church received a new sheet copper spire and the church bells Peter and Paul. The formal St. John's Church reconsecration service was held on June 29, 2005.  FIN RUS 16 659215 6474795 1800 0 2687082botaanikaaed.jpg.jpg 66559IMG_0436.jpg 2006-06-01 13:54:48 ENG EST Botaanikaaed. Botaanikaaed (1920. aastad). Botanical Garden (1920s) Tartu ülikooli botaanikaaed rajati 1803. a., kuid oma praegusesse asukohta Emajõe ääres kolis alles 1806. aastal. Maatüki oli Tartu ülikooli  saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Siinsel maa-alal oli vana linnamüüri vall ja bastionikoht, mis kasutati aia  kujundamisel osavalt ära. Ehitati kasvuhooned, rajati tiik ja müür ümber aia. Botaanikaaia kollektsiooni täiendamiseks käidi korduvalt ekspeditsioonidel. Aia asutaja ja  esimene direktor oli G.A. Germann, siin on töötanud palju nimekaid botaanikuid, s.h.   C.v. Ledebour, A. Bunge, T. Lippmaa. jt . Botaanikaaia pindala on 3,5 ha ning see on ülikooli õppe- ja teadusbaas, samas on avatud kõigile huvilistele. Kasutusel suvise kontserdipaigana.  20. saj. algul võttis üliõpilasselts Sport botaanikaaia tiigi kasutusele liuväljana, kus korraldati võistlusi ka kiir- ja iluuisutamises. 2005. a. juunist  kaunistab tiiki  purskkaev. Tartu University's Botanical Garden was founded in 1803, but moved to its current location by the River Emajõgi on 1806. The estate was given to Tartu University as a gift by Countess A. Rosenkampff and contained a section of the old city wall's rampart and bastion location which was cleverly used in the garden's design. Greenhouses were built, a pond dug and a wall erected around the garden. The Botanical Garden collection was repeatedly enchanced by expeditions. The founder and first director of the garden was G. A. Germann and several notable botanists incl. C. v. Ledebour, A. Bunge, T. Lippmaa et al have worked here. The Botanical Garden has an area of 3.5 ha and it is the university's study and science base and yet open to all visitors and used as a concert venue in summer. At the beginning of the 20th century the student society Sport started using the Botanical Garden as a skating rink that hosted competitions in speed skating and figure skating. Since June 2005, the pond is graced by a fountain.                                  FIN RUS 15 658887 6473870 1842 0 4310583Maarjakirik.jpg.jpg 67123IMG_7411.jpg 2006-04-27 23:09:04 ENG EST Maarja kirik. Maarja kirik, Kuperjanovi ja Pepleri t. nurgal (1930). St. Mary's Church. On the corner of Kuperjanovi and Pepleri st. (1930). Foto/Photo:  Eduard Selleke. Toomemäe lähedal asuv Maarja kirik, mis ehitati linnaarhitekt G. Geisti projekti järgi, pühitseti sisse 1842. aastal. Kiriku ehituskulud kandsid Tartu linn ja kihelkond üheskoos, kasutati ka korjandustest saadud raha.  1889. a. kaunistati  kirik altarimaaliga, mille loojaks oli Tartu baltisaksa kunstnik Julie Hagen-Schwarz. Aasta hiljem sai kirik oreli.  Pikka aega Maarja koguduse õpetajana töötanud A. H. Willigerode oli I Eesti üldlaulupeo toimkonna president. 1869.a. peeti Tartus I Eesti üldlaulupidu, mille peaproov toimus just selles kirikus.  1835. a. asutati Maarja kirikukoor, kes andis  kirikus ka iseseisvaid kontserte. Kirik süttis põlema ja hävis II maailma sõja ajal - 12. juulil 1941 vene vägede suurtükiväe tulest. Pärast II maailmasõda ehitati kiriku varemed ümber võimlaks, mis on siin praegugi. The St. Mary's Church near the Dome Hill was built according to the designs of G. Geist, the town architect, and consecrated in 1842. The construction costs were covered jointly by the town and parish of Tartu, some of the money was also collected through donations. In 1889, the church was decorated with an altar painting by the Baltic German artist Julie Hagen Schwarz who lived in Tartu. A year later the church received its organ. A. H. Willigerode who worked as a minister of the St. Mary's Congregation for years, was also the president of the I nationwide Estonian Song Festival organizing board. Tartu hosted the I Song Festival in 1869 and the final rehearsal took place in the St. Mary's Church. The St. Mary's Church Choir was founded in 1835 and the choir also gave independent concerts. The church caught fire and was destroyed in World War II by the Soviet artillery on July 12, 1941. After World War II, the church ruins were rebult into a gym which operates even today.   FIN RUS 14 659076 6474148 1812 0 5207184tahetorn.jpg 25070IMG_6846.jpg 2006-04-27 23:11:06 ENG EST Tähetorn. Tähetorn. Vaade fassaadile - hoone põhjapoolsele küljele (1920.aastad). Observatory. View of the building's northern facade (1920s). Tartu ülikooli tähetorn ( projekti autor J. W. Krause) ehitati aastatel   1808-1810 lagedale Toomemäele - kohale, kus varem oli asunud muinaseestlaste linnus ja kus 13. sajandil oli rajatud piiskopiloss. 1824. aastal osteti tähetorni 9-tolline Fraunhoferi suur refraktor ( läätse läbimõõt 24 cm) - tollal maailma suurim ja maailma esimene kellamehhanismiga täppisteleskoop, mis paikneb siin tänaseni. Fraunhoferi jaoks ehitati 1825.a. tähetorn kõrgemaks - senisele ümarale kupliga kaetud vaatlustornile  ehitati peale pööratav torniosa koos lahtise rõduga. Siin töötasid paljud maailmakuulsaks saanud  teadlased, nt. Fr. G. W. Struve (esimene direktor aastatel 1818-1839), J. H. Mädler; O. Backlund, E. Hartwig, esimene eestlasest astronoom T. Rootsmäe. 1918-1939 töötas siin Eesti kõigi aegade tuntuim astronoom Ernst Öpik. Viimane vaatlus tähetornis tehti 1985. Aastatel 1971-1996 asus siin Tartu Linnamuuseumi filiaal - astronoomiamuuseum. 1998. aastast tegutseb tähetorni ruumides Tartu Ülikooli teaduskeskus Ahhaa. The Tartu University Observatory (project by J. W. Krause) was built between 1808-1810 on the bare Dome Hill - into the same location that had once been the site of the ancient Estonian stronghold and a 13th century bishopric castle. In 1824, the observatory bought a 9-inch Fraunhofer large refractor (lens diameter 24 cm) - this was then the world's largest precision telescope with the world's first clockwork telescope mechanism. This telescope is still in the observatory. The height of the observatory had to be increased to house the Fraunhofer in 1825 - a revolving tower section with an open balcony was built on the the observation tower's dome. Many world-famous scientists worked in the observatory, incl. Fr. G. W. Struve (first director who kept the position between 1818-1839), J. H. Mädler, O. Backlund, E. Hartwig, first Estonian astronomer T. Rootsmäe. Estonia's most famous astronomer, Ernst Öpik, worked here between 1918-1939. The last observation in the observatory was recorded in 1985. Between 1971-96 the building was the home of the Astronomy Museum, an affiliate of the Tartu City Museum. Since 1998, the observatory rooms are used by the Tartu University Science Center AHHAA. FIN RUS 13 0 0 1800 0 9256985Pussirohukelder.jpg 2006-06-01 13:55:13 ENG EST Püssirohukelder. Püssirohukelder. Vaade Toomemäe pargiteelt. Fotokoopia W. Fr. Krügeri litost (19. saj.). Gunpowder Cellar (middle of the 19th c). View from the Dome Hill's park path towards the Gunpowder Cellar and the observatory. After W. Fr. Krüger lithography. Vaade Toomemäe pargiteelt püssirohukeldrile ja tähetornile.   Püssirohukelder vana Toomemäe kindlusrajatis, mis ehitati 1770.aastatel ja kus hoiti püssirohtu kuni 19. saj. alguseni. Algselt kuulus linnale, hiljem ülikoolile, kes seda rentis hoiuruumina pikka aega Tartu õllevabrikutele. Alates 19. saj. lõpust kuni 1915. aastani kasutati keldrit tähetorni seismoloogiajaamana.  Pärast II maailmasõda kasutati  juurviljalaona, 1980.aastatel oli siin restoran ja veinibaar. Võlvlaega keldri kõrgus on 11 m, pikkus on 30 m, laius 11 m. Aastast 2000 on siin õllerestoran Püssirohukelder, mille sissesõidutee ääres seisavad kaks Põhjasõjaaegset Rootsi garnisonile kuulunud kahurit. The Gunpowder Cellar is an old Dome Hill fortification that was built in the 1770s for storing gunpowder until the beginning of the 19th century. The cellar was first owned by the town, then by the university who rented it to the Tartu breweries for years. Since the end of the 19th century till 1915, the cellar was used as the observatory's seismology station. After World War II, the cellar was a vegetable warehouse and from 1980s a restaurant and wine bar. The vaulted cellar's ceiling is 11 m from the ground and the cellar is 11 m wide and 30 m long. Since 2000, the cellar has been the home of the beer restaurant Püssirohukelder, with two Swedish cannons, dating back to the Great Northern War, placed by the entrance road. FIN RUS 12 658203 6474986 1800 0 4154586olletehas.jpg 16202IMG_6774.jpg 2006-06-01 13:55:26 ENG EST Õlletehas. Õlletehas, 1930. aastad, vaade Supilinna poolt.  Brewery (1930s), view from Supilinn. 1826. a. asutatud Schrammi õlletööstuse ostis 1884.a. ära  firma Tivoli ainuomanik Friedrich Moritz, alustades oma elamu kõrvale  Tähtvere mäel  õllevabriku uute tootmishoonete  (proj. R. Guleke) ehitamist. Juba 1879. a. asus siinses kaldajärsakus võimas õlleladu. Toodeti mitut sorti õlut, limonaadi ja mineraalvett. Tehasel olid müügiosakonnad Eesti suuremates linnades ja mitmes Venemaa linnas (Peterburi, Pihkva jne.). 1912.a. ühines aktsiaselts Tivoli  inglise aktsiaseltsiga A. Le Coq ( selle oli loonud belglasest kaupmees Albert Le Coq Londonis 1907.a.).   Tootmist laiendati ning õlut viidi ka välismaale.    1. aug. 1940.a. tehas riigistati nõukogude võimu poolt. Praegu on AS A. Le Coq Tartu Õlletehas üks kahest suurest Eesti õlletootjast. 2003. aastast on siin avatud õllemuuseum. In 1884, the sole owner of the company Tivoli, Friedrich Moritz, bought the Schramm beer company founded in 1826. Moritz began building new production buildings (project by R. Guleke) for brewery next to his private home on the Tähtvere Hill. The slope had been the location for a massive beer warehouse already since 1879. The brewery produced several types of beer, lemonade and mineral water and had sales offices in the major Estonian cities and several Russian cities (St. Petersburg, Pskov etc). In 1912, the stock company Tivoli merged with the English stock company A. Le Coq (which was founded by the Belgian merchant Albert Le Coq in London in 1907). Production was expanded and beer was also imported to other countries. The Soviet administration nationalized the factory on August 1, 1940.    Today AS A. Le Coq Tartu Õlletehas is one of the two major Estonian beer producers. The Beer Museum was opened in the building in 2003.            FIN RUS 11 658553 6473867 1800 0 9932591EestiUliopilasteSeltsmajavalisvaade.jpg 79027IMG_7693.jpg 2006-06-01 13:55:38 ENG EST Eesti Üliõpilaste Seltsi maja. Eesti Üliõpilaste Seltsi maja Viljandi t. (nüüd J. Tõnissoni t.). Vaade Maarjamõisa (nüüd Kuperjanovi ) ja Kastani tänavate ristmikult (1912). Estonian Students Society's House. Viljandi st. (now J. Tõnissoni st.). View from the intersection of Maarjamõisa (now Kuperjanovi) and Kastani streets (1912). 19. sajandi II poolel ülikoolis õppinud eestlased koondusid 1883. a. loodud EÜS-i. Selts laskis endale ehitada maja, mis valmis1901. a. G. Hellati projekti järgi  rahvusromantilises stiilis ja mis on rahvusliku ehituskunsti üks esimesi näiteid. EüS-i lipp, mille värvid on  sini-must-valge, pühitseti sisse 4.juunil 1884.a. Otepää kirikus. 1922. a. kinnitati see Eesti Vabariigi riigilipuks. 14. okt. 1920 kirjutati selles majas alla Tartu rahulepingule Soome Vabariigi  ja Nõukogude Venemaa vahel. 1944. anti hoone linnavõimude poolt Tartu ülikooli käsutusse - siin on olnud  ühiselamu, sõjalise õpetuse kateeder, arvutuskeskus, kehakultuuriteaduskond. Praegu kuulub EÜS-i Vilistlaskogule. The Estonian Students Society (EÜS) was formed in 1883 by the Estonians who studied at the university during the II part of the 19th century. The society commissioned a house completed in 1901 according to the project by G. Hellat in the Romantic nationalist style and is one of the first examples of the local national architecture. The EÜS flag with its blue-black-white colors was consecrated on June 4, 1884 in the Otepää Church. In 1922, the flag was declared the national flag of the Republic of Estonia. On October 14, 1920, this house was the setting for the signing of the Tartu Peacy Treaty between the Republic of Finland and the Soviet Russia. In 1944, the city leaders gave the building to the Tartu University and it was then home to a dormitory, the Chair of Military Sciences, the Computer Center and the Faculty of Exercise and Sport Sciences. The building is currently owned by the Alumni of the Estonian Students Society. FIN RUS 9 659207 6474578 1800 0 1527793Uspenskikirik.jpg 38529IMG_6171.jpg 2006-06-01 13:56:15 ENG EST Uspenski kirik. Uspenski kirik (Jumalaema Uinumise kirik) Munga ja Magasini t. ristmikul (1930ndad). Autor  P. Spekle . Uspenski Church (the Church of the Dormition of the Mother of God). On the corner of Munga and Magasini streets (1930s). Designed by P. Spekle. Uspenski kirikust  vasakul  paistab Jaani  kirik, paremal vene eragümnaasiumi hoone. Uspenski Jumalaema Uinumise kirik. Varaklassitsistlikus stiilis õigeusu kirik (autor P. Spekle), mis valmis 1783.a., asub kohal,  kus keskajal paiknes dominiiklaste kloostri Maarja-Magdalena kirik.  Ümberehituste tulemusel  aastatel 1840-44  sai kirik oma praeguse väljanägemise. Kirikus on Tartust pärineva pühaku Isidori kabel, kiriku juures tegutses 20. saj. algul Püha Isidori Vennaste Selts. 1957. a. juulist kuni 1959. a. augustini teenis siin preestrina Aleksei Ridiger, keda alates  7.juunist 1990. a. tuntakse kui Moskva ja kogu Venemaa pühimat patriarhi Aleksius II-t. Kirikuaias asub  Uspenski kogudust pikka aega juhtinud piiskop S. Kružkovi hauamonument. Praegu allub Eesti Apostliku Õigeusu Kirikule. The Neoclassical style Orthodox Church that was completed in 1783 is located on the same spot where the St. Mary Magdalene Church of the Dominican Convent used to be. The church was rebuilt during 1840-44, gaining its current appearance. There is a St. Isidor Chapel in the Church, honoring St. Isidore of Tartu, and the Fellowship of the Brothers of St. Isidore was active in the church at the beginning of the 20th century.   The priest Alexei Ridiger served here between July 1957 and August 1959. He is known since June 7, 1990 as Alexei II, the Patriarch of Moscow and All Russia. The church garden features a grave monument in honor of Bishop S. Kružkov who led the Uspenski Congregation for years. The church is under the jurisdiction of the Estonian Apostolic Orthodox Church. The St. John's Church is visible to the left of the Uspenski Church, the Russian private gymnasium building to the right. FIN RUS 8 659083 6473771 1800 0 8770094Aiat.Rahukohtuhoone.JPG 79848IMG_5752.jpg 2006-06-01 13:51:53 ENG EST Rahukohtu hoone. Rahukohtu hoone Aia  tänaval (1930. aastad). Peace Court building. Aia (now Vanemuise) st.  35 (1930s).  Foto/Photo: Elmar Kald 19. sajandi keskel valmis parun Nolckeni kahekorruseline elamu, millele pärast uuele omanikule üleminekut 1886. a. ehitati peale kolmas korrus. 1894. aastal  sai hoone omanikuks Vene sõjaministeerium ning selles majas asus Tartus paiknenud  Krasnojarski polgu staap.  2. veebruaril 1920. a. kirjutati selles hoones alla Eesti Vabariigi  ja Nõukogude Venemaa vahelisele Tartu rahu lepingule, mille põhjal Venemaa tunnustas Eesti Vabariiki iseseisva riigina. Ka hoone anti sõlmitud rahulepingu tingimuste kohaselt üle Eestile.  1924. aastal asus majja Eesti Vabariigi Rahukohus. Pärast II maailmasõda tehti majas ümberehitusi ja siin paiknes mitmeid erinevaid nimetusi kandnud kutsekool. 1990. aastail tegutses siin ehitus- ja kergetööstuskool, 2002. aastast loodi ametikooli baasil Tartu Kutsehariduskeskus. In the middle of the 19th century, Baron Nolcken completed his 2-floor private home to which the new owners added a third floor in 1886. In 1894, the building went into the ownership of the Russian Ministry of War and it became the headquarters of the Krasnoyarsk Regiment that was stationed in Tartu. On February 2, 1920, the Republic of Estonia and the Soviet Russia signed the treaty of Tartu in this building whereby Russia recognized the Republic of Estonia as an independent country. The building was also handed over to Estonia as agreed in the treaty. In 1924, the building became the home of the Estonian Republic's Peace Court. After World War II, it underwent reconstruction and became the home of a vocational school that had several names. In the 1990s it was the location of the Construction and Light Industry School and from 2002 the vocational school formed the basis for the Tartu Vocational Education Center. FIN RUS 7 659366 6474512 1927 0 5660895Kalevipoeg.jpg 88847IMG_6160.jpg 2006-06-24 12:22:46 ENG EST Kalevipoeg. Vabadussõjas langenute mälestusmärk Kalevipoeg. Emajõe-äärses pargis Vabaduse puiestee ääres (Munga t. otsa juures) (1937). Kalevipoeg, the memorial to the victims of the War of Independence. In the park by the River Emajõgi near Vabaduse alley (at the end of Munga st.) (1937). Kalevipoega kujutav Vabadussõjas langenute mälestusmärk (skulptor A. Adamson) avati 1933. aastal. Pärast II maailmasõda, mil Eesti oli nõukogude võõrvõimu all, seisis vabadussammas mõnda aega omal kohal,  kuid alussambal olnud Vabadussõda märkivad aastaarvud  1918-1920 olid kõrvaldatud. 1950. a. võeti kuju maha ja kaks aastat hiljem püstitati samasse paika Fr. R. Kreutzwaldi mälestussammas. Vanade fotode eeskujul ja A. Adamsoni loomingut arvestades  loodi Vabadussammas taas (skulptor E. Väli) ja avati 22. juunil 2003 oma endisel kohal Vabaduse puiestee Emajõe-äärses pargis. Mälestussamba üldkõrgus on 7.90 meetrit. Fr. R. Kreutzwaldi ausammas asub nüüd pisut eemal sealsamas pargis. The memorial to the victims of the War of Independence that depicts Kalevipoeg (Kalev's Son, a mythical figure) was designed by the sculptor A. Adamson and opened in 1933. After World War II, when Estonia was occupied by the Soviet Union, the independence memorial was left in its place for a little while, but without the dates 1918-20 (the period of the War of Independence) on its base. In 1950 the memorial was removed and replaced with a memorial to Fr. R. Kreutzwald. The independence memorial was recreated (by E. Väli) on the basis of old photos and the other works by A. Adamson and was unveiled on June 22, 2003 in its original location in the River Emajõgi park near Vabaduse alley. The memorial is 7.9 meters high. The memorial to Fr. R. Kreutzwald is was relocated to another place in the same park.       FIN RUS 5 658540 6474502 1900 0 6909497suurkliinik.jpg 58588IMG_6024.jpg 2006-04-27 23:19:33 ENG EST Suur kliinik. Suur kliinik Toomemäel (ca1909). Great clinic on the Dome Hill (ca 1909). 18. saj. lõpul paiknes sellel kohal Toomemäel ühekorruseline kasarmu-laatsaret.  Kui maja läks 1805.a.  ülikooli valdusesse, ehitati see J. W. Krause ja J. G. Kranhalsi projektide järgi kahekorruseliseks ja siia paigutati nn. kliiniline instituut, mis koosnes kolmest kliinikust - sisehaiguste-, kirurgia- ja sünnitusabi kliinikust.  1870. aastail jäi aastakümneteks sisehaiguste kliiniku  kasutada. Hoone praeguseni säilinud välisilme pärineb 19. saj. keskelt.  Praegu paikneb hoones Eesti Vabariigi Riigikohus. At the end of the 18th century, this location featured a 1-floor garrison / military hospital. When the house was given to the university in 1805, J. W. Krause and J. G. Kranhals designed projects to add another floor to the building and it became the home of the so-called Clinical Institute which consisted of three clinics - the Clinic for Internal Diseases, the Surgical Clinic and the Maternal Clinic. In the 1870s the Clinic for Internal Diseases gained control of the whole building for decades. The building's current appearance dates back to the middle of the 19th century and today it is the home of the Supreme Court of Estonia. FIN RUS 4 0 0 1900 0 8682098GustavIIAdolfimal.sammas.jpg 18918IMG_6212.jpg 2006-04-27 20:34:21 ENG EST Gustav II Adolfi mälestusmärk. Tartu Ülikooli peahoone taga, ülikooli kiriku kõrval (1935). Gustav II Adolf memorial. Behind the Tartu University Main Building, next to the University Church (1935). Foto/Photo: Eduard Selleke. Rootsi kuningas Gustav II Adolf rajas 1632. a. Tartu ülikooli (tolleaegne nimekuju  Academia Gustaviana). 27. juunil 1928.a. avati ülikooli peahoone taga asuval Kuningaplatsil Gustav II Adolfi mälestusmärk, mis oli Rootsi-Eesti Uhingu poolseks kingituseks ülikoolile Eesti Vabariigi 10. aastapäeva puhul. Kuningakuju oli valmistatud rootsi skulptori  Otto Strandmanni poolt. 1950. a. võeti mälestussammas nõukogude ametivõimude poolt maha. Mälestusmärk taasavati ülikooli 360. aastapäeva puhul oma endisel kohal 23. apr.1992  Rootsi kuninga Karl XVI Gustavi  ja kuninganna Silvia poolt. Gustav II Adolf, the King of Sweden, founded Tartu University in 1632 (with the name Academia Gustaviana). The Swedish-Estonian Union celebrated the Republic of Estonia's 10th anniversary by giving the Gustav II Adolf memorial as a gift which was unveiled on June 27, 1928 on the King's Square behind the university's main building. The king's statue was made by the Swedish sculptor Otto Strandmann. In 1950, the Soviet administration removed the memorial. It was then reopened in time for the university's 360th anniversary at its original location on April 23, 1992 by the King Karl XVI Gustav and Queen Silvia of Sweden. FIN RUS 3 659067 6474409 1803 0 6654013ulikoolipeahoone.jpg 27605IMG_4206.jpg 2006-04-27 20:39:31 ENG EST Tartu Ülikooli peahoone. Vaade ülikooli peahoonele tähetorni suunas (1920ndad aastad). View towards the university's main building from the Observatory (1920s). Vaade Jaani  (nüüd Ülikooli ) ja Gildi t. nurgalt kesklinna suunas. Parempoolne maja: üliõpilasmaja. Keskel: ülikooli peahoone. Taamal on näha tähetorn Toomemäel. Tartu Ülikooli peahoone On üks klassitsistliku arhitektuuri pärleid Eestis. On nii Tartu Ulikooli,  Tartu linna kui ka Eesti kõrghariduse üks tuntumaid sümboleid. 1802. a.  avati Vene keisri Aleksander I korraldusel taas Tartu ülikool. Uus ülikoolihoone (arh. J. w. Krause, 1804-1809) ehitati Põhjasõjas kannatada saanud ja tulekahjudes hävinud Maarja kiriku asukohale. Taasavatud ülikoolis oli neli teaduskonda - arsti-,  õigus-, filosoofia- ja usuteaduskond. 1809.a. augustis alanud õppetöö käis saksa keeles. Aastail 1852-1856 laiendati peahoonet kahe tiibhoonega. Praegu paiknevad siin TU kunstimuuseum (asut. 1803), rektoraat, ajakirjandusosakond, auditooriumid. Peahoone kõrval on 19. saj. lõpust pärinev neorenessanslikus stiilis elumaja. 1924. a osteti see ülikooli poolt üliõpilasmajaks, kus lisaks ametiruumidele paiknesid üliõpilassöökla ja hiljem aastakümneid legendaarne ülikooli vana kohvik. Renoveerimistööde järel on taas avatud üliõpilaskohvikuna. Maja hoovil on mälestuskivi, märkides kohta, kus asus 1631. a. loodud trükikoda - Eesti esimene trükikoda. View from the corner of Jaani (now Ülikooli) and Gildi st. towards the downtown area. The Tartu University Main Building                                    One of the stellar examples of Classical architecture in Estonia and one of the most well-known symbols of both Tartu University, the City of Tartu and the Estonian system of higher education. In 1802, the Russian Czar Alexander I ordered the reopening of the Tartu University. The new university building (designed by J. W. Krause, 1804-09) was built on the ruins of St. Mary's Church that had been damaged in the Great Northern War and destroyed in fires. The reopened university had four faculties - the Faculties of Medicine, Law, Philosophy and Religion. Academic work started in 1809 in German. Between 1852-1856 the main building received two wings. Today the building holds the Tartu University Art Museum (founded in 1803), the Rector's Office, the Department of Journalism and the lecture halls. The main building's neighbor is a Neorenaissance private home from the end of the 19th century that was purchased in 1924 by the university as a student building. It initially held offices and the student mess hall and later the legendary old University Café. After restoration, the building is again open as a student cafe. The house courtyard has a memorial stone to mark the location of the Estonia's first printing house, founded in 1631. FIN RUS